Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
 
{{pooleli}}
{{See artikkel| räägib osadel loomadel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest; healoomuliste kopsukasvajate kohta vaata artiklit [[Healoomulised kopsukasvajad]]}}
23. rida ⟶ 22. rida:
====Riskitegurid====
 
Põhiliseks kopsuvähi välditavaks riskiteguriks peetakse [[suitsetamine|suitsetamist]] (nii olnud, aktiivset kui ka passiivset), arvatakse, et suitsetamine põhjustab 10 kuni 2080% kopsuvähi juhtudest (eelistatavalt [[mees]]tel) .
 
Lisaks suitsetamisele on toodud välja uuteks riskiteguriteks ka tööalast kokkupuudet [[asbest]]iga, vähene puu- ja juurvilju sisaldav dieet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, [[ioniseeriv kiirgus]], [[radoon]] ja eelnevad suitsetamisest tingitud pahaloomulised kasvajad. Kuid kõige uuemad riskifaktorid, mis nimekirja lisandunud, on [[hormoonasendusravi]] [[menopaus]]i sümptomite leevendamiseks ning [[inimese papilloomiviirus]] ([[HPV]]).<ref name="Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer">Johnson D, Blot W, Carbone D, et al. Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer. In: Abeloff M, Armitage J, Niederhuber J, et al., eds. Abeloff ́s Clinical Oncology. 4th ed. Philadelphia: Churchill Livingstone; 2008. lk 1307–66.</ref>
241. rida ⟶ 240. rida:
*teised vähemesinevad alamvormid.
 
==Kopsuvähi diagnostika==
==Diagnostika==
=== Uuringud ja analüüsid kopsuvähi tuvastamiseks===
 
* [[Anamnees]] ja [[arstlik läbivaatus]] – otsitakse võimalikke kopsuvähiga seostatavaid tunnuseid, suurenenud [[lümfisõlm]]i [[rangluu]]lohkudes või kaelapiirkonnas. Kuulatakse ka kopse, kus võib esineda ebatavalist hingamiskahinat.;
* [[täisvere analüüs]]
* [[bronhoskoopia]] ehk hingamisteede vaatlus – bronhoskoobiga uuritakse hingamisteid enamasti kurgu kaudu. Patoloogia leidumisel võetakse nendest kohadest proovitükke.
* [[elektrolüüdid]] (sealh [[kaltsium|Ca]], [fosfor|P]]), [[glükoos]], [[neerud]]e ja [[maks]]a funktsioone näitavad analüüsid
* [[Biopsia]] ehk proovitükk kasvajast – võetakse kas bronhoskoopia abil, peenikese nõleaga läbi rindkere või kirurgiliste meetodite abil.
* [[EKG]]
* radioloogilised meetodid
* röga tsütoloogiline uurimine
* endoskoopia meetodid - [[bronhoskoopia]] ehk hingamisteede vaatlus – bronhoskoobiga uuritakse hingamisteid enamasti kurgu kaudu. Patoloogia leidumisel võetakse nendest kohadestkohtadest proovitükke.
* [[Biopsia]]kopsubiopsiad, ehkkas proovitükkbronhoskoopilise kasvajasttsütoloogiaharjaga võetud proovid või kirurgiline kopsubiopsia – võetakse kas bronhoskoopia abilajal, peenikese nõleaga läbi rindkere või kirurgiliste meetodite abil.
 
==== Kopsuvähi sõeluuring ====
 
Kopsuvähi ravitulemus on sõltuvuses ka haiguse staadiumist – mida varem haigus avastatakse, seda parem on elulemusprognoos. Seetõttu pööratakse väga suurt tähelepanu selle haiguse varajasele avastamisele ja [[kopsuvähi sõeluuring]]utele.
 
[[Kopsuvähi sõeluuring]]ud ([[Kompuutertomograaf|CT]]-skriining) on vajalikud, et avastada haigus enne sümptomite ilmnemist. Varajase avastamisega ning sobiva raviga saab rakendada enamikele patsientidele tervistavat ravi, mõjutades suremusnäitajaid.<ref name="Transbronchial and Enddobronchial Biopsies.">Cagle P, Allen T, Kerr K. Transbronchial and Enddobronchial Biopsies. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2009</ref>
468. rida ⟶ 470. rida:
 
Kasvajavastane ravi ei ole lubatud ilma pahaloomulise haiguse tõestuseta, tõestuse saab biopsia abil saadud koeproovist, mis positiivsel tulemusel (pahaloomuline kasvaja), annab loa raviks.
 
Kopsuvähi ravitulemus on sõltuvuses ka haiguse staadiumist – mida varem haigus avastatakse, seda parem on elulemusprognoos. Seetõttu pööratakse väga suurt tähelepanu selle haiguse varajasele avastamisele ja [[kopsuvähi sõeluuring]]utele.
 
===Kirurgiline ravi===