Rauno Remme: erinevus redaktsioonide vahel

 

Ta on helilooja, kelle loomingus muusikaga võrdsel kohal seisavad visuaalsed ja multimediaalsed kontseptsioonid, ühtviisi on ta loonud muusikat kammeransamblitele ja sümfooniaorkestrile, elektroonilisi, elektroakustilisi ning video- ja multimeediateoseid, heli- ja videoinstallatsioone ning filmi- ja näidendimuusikat.

 

Rauno Remme õppis [[Tallinna Muusikakeskkool]]is klaverit (aastatel [[1975]]–[[1983]], õpetaja [[Ülle Sisa]]), oboed (1980–1983, õpetaja Tulike Loorits), muusikateooriat ja heliloomingut ([[1980]]–[[1986]], õpetajad [[Heino Lemmik]] ja [[Alo Põldmäe]]). Aastal [[1991]] lõpetas ta [[Jaan Rääts]]a juhendamisel cum laude [[Tallinna Konservatoorium]]i kompositsiooni erialal. Aastatel [[1996]]–[[1997]] õppis ta lisaks [[Tallinna Pedagoogiline Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis]] filmi- ja videokunsti ning läbis [[Eesti Kunstiakadeemia]]s multimeedikursuse. Muusikaõpinguid jätkas Rauno Remme Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris [[Erkki-Sven Tüür]]i ja [[Lepo Sumera]] juhendamisel, kuid ei lõpetanud. Ta käis end korduvalt täiendamas [[Helsingi Ülikool]]is ja [[Sibeliuse Akadeemia]]s, aastal [[1992]] võttis ta osa uue muusika suvekursustest [[Darmstadt]]is. Aastal [[1994]] tutvus ta [[New York City University]] stuudioga ning samal aastal osales multimeediaekspositsiooniga [[Ohio Northern University]]’s. Aastal [[1996]] sai tema videoteos „[[Piilutorn]]” [[Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus]]e näitusel „Eesti kui märk” ühe peapreemiatest.