Unenägu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MadisV (arutelu | kaastöö)
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
33. rida:
 
===Mälestuste tugevdamise teooria===
On näidatud, et ebaloogilised asukohad ja unenäotegelased võib aidata ajul tugevdada semantilist mälu.<ref>{{cite web|url=http://www.webmd.com/mental-health/features/the-health-benefits-of-dreams |title=The Health Benefits of Dreams |publisher=Webmd.com |date=2009-02-25 |accessdate=2012-08-11}}</ref> Sellised unenäosisud võivad olla põhjustatud sellest, et REM-une ajal on ajus informatsioonivahetus [[hippokampus|hippokampuse]] ja [[ajukoor|ajukoore]] vahel pärsitud.<ref>{{cite journal |author=R. Stickgold, J.A. Hobson, R. Fosse, M. Fosse1 |date=Novembernovember 2001 |title= Sleep, Learning, and Dreams: Off-line Memory Reprocessing |journal=Science |pmid=11691983 |volume=294 |issue=5544 |pages=1052–1057 |doi=10.1126/science.1063530}}</ref>
 
===Üleliigse sensoorse info unustamise teooria===
45. rida:
 
===Evolutsioonipsühholoogiline teooria===
Mitmed uurijad on arvamusel, et unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une [[epifenomen]], millel puudub adaptiivne funktsioon. Selle teooria kohaselt ei mõjuta unenäod inimese igapäevaelu eriti olulisel määral, lisaks ei mäleta paljud inimesed oma unenägusid ning saavad ometigi eluga hästi hakkama.<ref>{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|page=342}}</ref><ref>{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref> Siiski leidub ka uurijaid, kes arvavad, et unenägudel on mingi adaptiivne funktsioon ellujäämise seisukohalt. [[Deirdre Barrett]] kirjeldab unenägusid kui "mõltemist teistsuguses biokeemilises seisundis", kuid samade teemade ümber, mis ärkvelolekus.<ref>{{cite book|url=http://books.google.com/books?id=ojvXAAAAMAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett |title=Barrett, Deirdre. An Evolutionary Theory of Dreams and Problem-Solving in Barrett, D.L. & McNamara, P. (Eds.) The New Science of Dreaming, Volume III: Cultural and Theoretical Perspectives on Dreaming NY, NY: Praeger/Greenwood, 2007 |publisher=Books.google.com |accessdate=2013-04-04}}</ref><ref>[http://books.google.com/books?id=v-SzPAAACAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett Barrett, Deirdre. The Committee of Sleep: How Artists, Scientists, and Athletes Use their Dreams for Creative Problem Solving—and How You Can Too. NY: Crown Books/Random House, 2001]{{dead link|date=Aprilaprill 2013}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm |title=Barrett, Deirdre. The 'Committee of Sleep': A Study of Dream Incubation for Problem Solving. Dreaming: Journal of the Association for the Study of Dreams, 1993, 3, pp. 115–123 |publisher=Asdreams.org |accessdate=2013-04-04}}</ref> [[Mark Blechner]] kasutab terminit "Oneiriline Darwinism", viidates unenägude omadusele kombineerida omavahel väga erinevaid elemente inimese mõtetest. Paljud neist kombinatsioonidest ei ole elujõulised ning unustatakse, mõned on aga väärtuslikud ning võetakse kasutusele.<ref>Blechner, M. (2001) ''The Dream Frontier''. Hillsdale, NJ: The Analytic Press.</ref>
 
Soome psühholoog [[Antti Revonsuo]] arvab, et unenäod on arenenud ohu simuleerimise eesmärgil. Minevikus ümbritsesid inimesi mitmed looduslikud ohuallikad ning reproduktiivne eelis oli neil, kes suutsid ohtusid paremini vältida. Sel eesmärgil kujunesid unenäod, et ka magamise ajal harjutada ohuolukordadega toimetulemist. Revonsuo on näidanud, et tänapäeval raporteerivad inimesed unenägudes palju ohurohkemaid situatsioone, kui nad tegelikult igapäevaselt läbi elavad.<ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref>