Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
[[Pilt:Roentgen2.jpg|pisi|[[Wilhelm Conrad Röntgen]], röntgenikiirte avastaja]]
[[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas röntgenikiirguse nimetatust teadlastest sõltumatult. Ta vaatles röntgenikiirgust esimest korda [[Würzburgi Julius Maximiliani Ülikool]]i Füüsikainstituudis hilisel reede õhtul [[8. november|8. novembril]] [[1895]], kui teenindavat personali enam majas ei olnud. Elektronkiiretoru lähedal helendas [[fluorestsents|fluorestseerus]] selle töötamise ajal [[baariumplaatinatsüaniid]]ist ekraan. Helendus ei lakanud ka siis, kui ta toru musta papiga kinni kattis. Järgnenud seitsme palavikulise nädala jooksul, mil Röntgen harva laborist lahkus, selgus, et põhjuseks on kiirgus, mis lähtub sirgjooni mööda gaaslahendustorust, see heidab varje, magnet ei kalluta seda kõrvale ja palju muud. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1895]], esitas Röntgen avaldamiseks töö pealkirjaga "Über eine neue Art von Strahlen".<ref>W. C. Röntgen. Ueber eine neue Art von Strahlen. (Vorläufige Mittheilung.) – ''Aus den Sitzungsberichten der Würzburger Physik.-medic. Gesellschaft'', Würzburg 1895. ([[:de:
Röntgeni teene on see, et ta sai vastavastatud kiirte tähtsusest kohe aru ning uuris neid esimesena teaduslikult. Röntgeni kuulsusele aitas kindlasti kaasa see, et ta tegi röntgeniülesvõtte oma abikaasa käelabast, mis sisaldus tema esimeses publikatsioonis röntgenikiirguse kohta. See kuulsus tõi talle [[1901]] [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]], kusjuures Nobeli auhinna komitee tõstis esile avastuse praktilist tähtsust. Röntgen nimetas oma avastuse '''X-kiirteks'''.
| |||