Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
== Avastamine ==
Röntgenikiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. [[Johann Hittorf]]i ja [[William Crookes]]i konstrueeritud [[elektronkiiretoru]]des, mida ka [[Conrad Wilhelm Röntgen]] oma katsetes kasutas, tekib röntgenikiirgus, mida tõestati Crookesi ning alates [[1892]]. aastast [[Heinrich Hertz]]i ja tema õpilase [[Philipp Lenard]]i katsetes fotoplaatide mustumisega, ilmselt aga teadvustamata avastuse tähtsust. Ka [[Nikola Tesla]] katsetas alates [[1887]]. aastast elektronkiiretorudega ja tekitas seejuures röntgenikiirgust, kuid ei avaldanud oma tulemusi. Väidetakse ka, et röntgenikiired avastas juba [[1881]]. aastal ukraina päritolu Austria teadlane [[Johann Puluj]].
▲Röntgenkiirgus avastati katsetes [[Crookesi toru]]ga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik [[William Crookes]]. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida [[gaaslahendus]]t. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud.
[[Pilt:Roentgen2.jpg|pisi|[[Wilhelm Conrad Röntgen]], röntgenikiirte avastaja]]
[[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas röntgenikiirguse nimetatust teadlastest sõltumatult. Ta vaatles röntgenikiirgust esimest korda [[Würzburgi Julius Maximiliani Ülikool]]i Füüsikainstituudis hilisel reede õhtul [[8. november|8. novembril]] [[1895]], kui teenindavat personali enam majas ei olnud. Elektronkiiretoru lähedal helendasid selle töötamise ajal [[fluorestsents]]ivõimelised esemed. Helendus ei lakanud ka siis, kui ta toru musta papiga kinni kattis. Juba seitse nädalat hiljem, [[28. detsember|28. detsembril]] [[1895]], esitas avaldamiseks töö pealkirjaga "Über eine neue Art von Strahlen".<ref>W. C. Röntgen. Ueber eine neue Art von Strahlen. (Vorläufige Mittheilung.) – ''Aus den Sitzungsberichten der Würzburger Physik.-medic. Gesellschaft'', Würzburg 1895. ([[:de:sUeber eine neue Art von Strahlen (Vorläufige Mittheilung)]]</ref><ref>[http://www.wilhelmconradroentgen.de/staette.htm Röntgen-Gedächtnisstätte Würzburg]</ref>
Röntgeni teene on see, et ta sai vastavastatud kiirte tähtsusest kohe aru ning uuris neid esimesena teaduslikult. Röntgeni kuulsusele aitas kindlasti kaasa see, et ta tegi röntgeniülesvõtte oma abikaasa käelabast, mis sisaldus tema esimeses publikatsioonis röntgenikiirguse kohta. See kuulsus tõi talle [[1901]] [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]], kusjuures Nobeli auhinna komitee tõstis esile avastuse praktilist tähtsust. Röntgen nimetas oma avastuse '''X-kiirteks'''.
Nimetus "röntgenikiired" pärineb [[anatoom]] [[Albert von Kölliker]]ilt, kes pani selle ette [[23. jaanuar]]il [[1896]]. Ajendiks oli Röntgeni esimene avalik ettekanne Köllikeri asutatud Würzburgi Füüsikalis-meditsiinilise Seltsi ([[Physikalisch-medizinische Gesellschaft zu Würzburg]]) kutsel. Mõnes keeles, sealhulgas [[inglise keel]]es, on jäädud esialgse nimetuse juurde.
== Ühikud ==
| |||