Redaktsioon: 8. november 2014, kell 17:45 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust →‎Riskitegurid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. november 2014, kell 11:28 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{pooleli}} '''Kopsuvähiks''' (''cancer pulmonalis'') nimetatakse paljude ~~loomade~~[[loomad]]e (sh [[inimene\|inimeste]]) pahaloomuliste [[kops\|kopsu]][[kasvaja]]te, mis lähtuvad sagedasti teatud [[rakk\|rakusiseste]] [[geneetiline transformatsioon\|genoomimuutuste]] tagajärjel [[bronhiepiteel]]ist ja harvem ka [[alveolaarepiteel]]ist, poolt põhjustatud progresseeruvat, sageli ravimatut ning surmaga lõppevat [[vähk (haigus)\|haigust]]. Kopsuvähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme käesoleval ajal ei teata. Seetõttu võivad eri [[liik (bioloogia)\|liikidel]] ja indiviididel erineda nii [[sümptom]]id, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus [[onkoteraapia]]le (või selle olemasolu) ja haiguse kestus ning [[suremus]]. Valdav enamik kopsuvähi vorme on [[kartsinoomid]]. Kopsudes võib leiduda ka teistest [[kude]]dest ja [[elund]]itest pärinevaid pahaloomulisi kasvajaid, nagu [[kusepõievähk]], [[rinnavähk]], [[kolorektaalvähk]], [[neeruvähk]] ja [[eesnäärmevähk]] jt kuid need on harilikult mõne teise kasvaja [[metastaas\|siirded]] ehk [[kopsumetastaasid]] (M1PUL) ja neid ei loeta kopsuvähiks.<ref>[http://www.macmillan.org.uk/Cancerinformation/Cancertypes/Lungsecondary/Secondarylungcancer.aspx Secondary cancer in the lung (metastatic lung cancer)], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> Kopsu [[vähirakk\|vähirakud]] [[metastaseerumine\|metastaseeruvad]] ja moodustavad vähikoldeid [[peaaju]]s, [[luu]]des, [[maks]]as ja [[nahk\|nahal]] jm. Kopsuvähiteke on põhjustatud geenimutatsiooni(de)st ja on mitmeastmeline protsess.<ref name="BASICS OF CARCINOGENESIS P Uma Devi">P Uma Devi, [http://medind.nic.in/haa/t05/i1/haat05i1p16.pdf BASICS OF CARCINOGENESIS], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> 10. rida: == Imetajad == === [[Inimene\|Inimestel]] === Kopsuvähk on inimestel levinuim vähivorm, mille arengu ja hõive toimel sureb maailmas ligi 1,1 miljonit inimest [[aasta]]s. ====Riskitegurid==== Põhiliseks kopsuvähi välditavaks riskiteguriks peetakse [[suitsetamine\|suitsetamist]] (nii olnud,~~aktiivst~~ aktiivset kui ka passiivset), arvatakse, et suitsetamine põhjustab 10 kuni 20% kopsuvähi juhtudest (eelistatavalt [[mees]]tel) . Lisaks suitsetamisele on toodud välja uuteks riskiteguriteks ka tööalast kokkupuudet [[asbest]]iga, vähene puu- ja juurvilju sisaldav dieet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, [[ioniseeriv kiirgus]], [[radoon]] ja eelnevad suitsetamisest tingitud pahaloomulised kasvajad. Kuid kõige uuemad riskifaktorid, mis nimekirja lisandunud, on [[hormoonasendusravi]] [[menopaus]]i sümptomite leevendamiseks ning [[inimese papilloomiviirus]] ([[HPV]]).<ref name="Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer">Johnson D, Blot W, Carbone D, et al. Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer. In: Abeloff M, Armitage J, Niederhuber J, et al., eds. Abeloff ́s Clinical Oncology. 4th ed. Philadelphia: Churchill Livingstone; 2008. lk 1307–66.</ref> 18. rida ⟶ 21. rida: ===== Pärilikud tegurid ===== Kopsuvähi tekkel võib mängida rolli ka perekondlik eelsoodumus (suitsetamisest sõltumatu). Viimase aja uuringu indikeerivad, et [[inimese DNA]]-s on [[geenipiirkond]], millest võib sõltuda kopsuvähi teke.<ref>Coté ML, Liu M, Bonassi S, Neri M, Schwartz AG, Christiani DC, Spitz MR, Muscat JE, Rennert G, Aben KK, Andrew AS, Bencko V, Bickeböller H, Boffetta P, Brennan P, Brenner H, Duell EJ, Fabianova E, Field JK, Foretova L, Friis S, Harris CC, Holcatova I, Hong YC, Isla D, Janout V, Kiemeney LA, Kiyohara C, Lan Q, Lazarus P, Lissowska J, Le Marchand L, Mates D, Matsuo K, Mayordomo JI, McLaughlin JR, Morgenstern H, Müeller H, Orlow I, Park BJ, Pinchev M, Raji OY, Rennert HS, Rudnai P, Seow A, Stucker I, Szeszenia-Dabrowska N, Dawn Teare M, Tjønnelan A, Ugolini D, van der Heijden HF, Wichmann E, Wiencke JK, Woll PJ, Yang P, Zaridze D, Zhang ZF, Etzel CJ, Hung RJ.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3445438/ Increased risk of lung cancer in individuals with a family history of the disease: a pooled analysis from the International Lung Cancer Consortium.], Eur J Cancer. september 2012;48(13):1957-68. doi: 10.1016/j.ejca.2012.01.038., veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ===== Sisse hingatavad ained ja keskkond ===== [[õhk\|õhu]] [[saastumus]] ([[sõiduk]]ite [[heitgaas]]id, [[tehas]]te väljaheitmed jms) * [[kanep (mõnuaine)\|kanepi]] ja [[tubakas\|tubaka]] [[suitsetamine\|suitsetada]] [[suitsetatav tubakatoode\|suitsetatavate tubakatoodetega]] nagu näiteks [[sigarett]]idega, [[sigarillo]]dega või [[sigar]]itega, [[piip\|piibuga]] (aktiivne ja passiivne) ** riskiteguriks võib olla ka [[toidulisand]]ite, nagu näiteks [[A-vitamiin]]i [[eelvitamiinid]]e [[karotenoidid\|beeta-karoteeni]] sisaldavate preparaatide omal käel manustamine ja suitsetamise koostoime<ref>Demetrius Albanes, [http://ajcn.nutrition.org/content/69/6/1345s.full β-Carotene and lung cancer: a case study 12], Am J Clin Nutr, juuni 1999, 69. köide, nr 6 lk 1345-1350, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> * kokkupuude [[asbest]]iga * kokkupuude [[kartsinogeen\|kantserogeensete ainetega]] * [[ioniseeriv kiirgus]] (valdavalt [[kiiritusravi]] tulemusel) * [[radoon]]<ref name="Suundmused kopsuvähi">Jana Jaal, Margit Mägi, [http://www.eestiarst.ee/static/files/039/ea10lisa2lk5-11.pdf Viimaste aastakümnete suundumused kopsuvähi epidemioloogias.]</ref> 58. rida ⟶ 61. rida: Kopsuvähi risk suureneb, teadmata põhjustel (tõenäoliselt [[immunosupressioon]]), [[doonorelund]]ite [[elundi siirdamine\|siirdamise]] järgselt märkimisväärselt.<ref>Eric A. Engels, Ruth M. Pfeiffer, [...] , ja Monica Lin, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3310893/ Spectrum of Cancer Risk among U.S. Solid Organ Transplant Recipients: The Transplant Cancer Match Study], JAMA. 2. november 2011; 306(17): 1891–1901., doi: 10.1001/jama.2011.1592, PMCID: PMC3310893, NIHMSID: NIHMS362724, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ====== Ravi, raviprotseduurid ja ravimid ====== * [[asendusravi\|hormoonasendusravi]] ([[östrogeen]] + [[progestiin]])<ref>Christopher G. Slatore, Jason W. Chien, David H. Au, Jessie A. Satia, and Emily White, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2849773/ Lung Cancer and Hormone Replacement Therapy: Association in the Vitamins and Lifestyle Study], J Clin Oncol., 20. märts 2010; 28(9): 1540–1546., doi: 10.1200/JCO.2009.25.9739, PMCID: PMC2849773, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> Hiljuti avaldatud suuremahulised uuringud on kinnitanud, et [[östrogeen]]id soodustavad mitteväikerakuliste kopsuvähi rakkude vohamist (proliferatsiooni) ''[[in vivo]]'' ja ''[[in vitro]]''. See on ka põhjuseks, miks adenokartsinoomi esinemissagedus tõuseb eeskätt mittesuitsetajatest naiste seas. <ref name="Estrogen receptor signaling pathways in human non-small cell lung cancer. Steroids. 2007">Márquez-Garbán, D.C., Chen, H.W., Fishbein, M.C. et al. Estrogen receptor signaling pathways in human non-small cell lung cancer. Steroids. 2007; 72: 194-205</ref>▼ ===== Kopsuvähi levik ===== Kopsuvähk levib ümbritsevatesse kudedesse ([[~~mediastiinum~~keskseinand]]isse, [[perikard]]ile, samuti lümfogeenselt trahheaalsetesse, bronhiaalsetesse ja mediastinaalsetesse lümfisõlmedesse ja hematogeenselt ~~peaajuu~~peaajju, luudesse, maksa jne.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 318 – 321, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref> ==Haigestumise sagedus== {{Vaata\|Vähktõve epidemioloogia maailmas}} Kopsuvähki põevad sagedamini [[arenenud riik]]ide elanikud. Kopsuvähk on üheks sagedamini esinevaks vähktõve vormiks [[Põhja-Ameerika]]s, [[Euroopa]]s kui ka [[Eesti]]s. Kopsuvähk on kasvajalistest haigustest [[surm]]a põhjusena esikohal, põhjustades rohkem surmasid kui jämesoole-, rinna- ja [[eesnäärmevähk]] kokku (1,1 milj inimesel/aastas (2000)) , olles samas üks paremini välditavaid kasvajalisi haigusi.<ref name="Harrison">Horn, L; Pao W; Johnson DH (2012). "Chapter 89". In Longo, DL; Kasper, DL; Jameson, JL; Fauci, AS; Hauser, SL; Loscalzo, J. Harrison's Principles of Internal Medicine (18th ed.). McGraw-Hill. ISBN 0-07-174889-X.</ref> Kopsuvähki haigestumine on viimastel aastakümnetel meeste seas vähenenud, naistel suurenenud. [[Adenokartsinoom]]i esinemise sagedus on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud. Kuigi suitsetamine on üks suurimaid [[riskifaktor]]eid kopsuvähi arenguks, on toimunud märgatav suurenemine kopsuvähki haigestujatel mittesuitsetajate seas. <ref name="The changing epidemiology of lung cancer in Europe">The changing epidemiology of lung cancer in Europe Maryska L.G. Janssen-Heijnenemail, Jan-Willem W. Coebergh</ref> 135. rida ⟶ 142. rida: Vaatamata esmase kopsuvähi avastamise [[asümptomaatilisus]]ele, on selliseid patsiente vaid 6–13%. Patsientidel, kellel puuduvad sümptomid täielikult, on 5 aasta elulemus parem, võrreldes nende haigetega, kellel on olemas sümptomid haiguse avastamise hetkel.<ref>G. Buccheri ja D. Ferrigno, [http://erj.ersjournals.com/content/24/6/898.full Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time], doi: 10.1183/09031936.04.00113603, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref name="Lung cancer: perspectives and prospects.">Carbone P, Frost J, Feinstein A. Lung cancer: perspectives and prospects. Ann Intern Med 1970;73:1003–24</ref><ref name="A prospective study of a total material of lung cancer from a county in Sweden 1997–1999: gender, symptoms, type, stage, and smoking habits.">Koyi H, Hillerdal G, Branden E. A prospective study of a total material of lung cancer from a county in Sweden 1997–1999: gender, symptoms, type, stage, and smoking habits. Lung Cancer 2002;36:9–14</ref> ==Kliiniline klassifikatsioon== ~~==Klassifikatsioon==~~ Kliinilises praktikas jaotatakse kopsuvähk kahte gruppi: 144. rida ⟶ 151. rida: {{Vaata\|Väikerakk-kartsinoom}} [[Väikerakk- kartsinoom]] (''carcinoma parvocellulare'') on bronhiaalnäärmete neuroendokriinsetest rakkudest lähtuv pahaloomuline [[neuroendokriinne kasvaja]], mis on väga kiire kasvu ja metastaseerumisega. [[Pilt:Lung small cell carcinoma (1) by core needle biopsy.jpg\|pisi\|parem\|Histopatoloogiline pilt väikerakk kopsuvähist kopsus. Nõelbiopsia. [[H&E värvimine]].]] 161. rida ⟶ 168. rida: * [[suurrakk-kartsinoom]] – diferentseerumata [[heterogeenne]] halvaloomuline kasvaja, mis paikneb [[kopsuepiteel]]i rakkudes<ref name="Popper">Popper, H. H. (2011). "Large cell carcinoma of the lung – a vanishing entity?". Memo - Magazine of European Medical Oncology 4: 4–9</ref><ref name="Respiratory Medicine. 2nd Edition">"Respiratory Medicine. 2nd Edition" David C. Flenley</ref> teised vähemesinevad alamvormid. ▲Hiljuti avaldatud suuremahulised uuringud on kinnitanud, et [[östrogeen]]id soodustavad mitteväikerakuliste kopsuvähi rakkude vohamist (proliferatsiooni) ''[[in vivo]]'' ja ''[[in vitro]]''. See on ka põhjuseks, miks adenokartsinoomi esinemissagedus tõuseb eeskätt mittesuitsetajatest naiste seas. <ref name="Estrogen receptor signaling pathways in human non-small cell lung cancer. Steroids. 2007">Márquez-Garbán, D.C., Chen, H.W., Fishbein, M.C. et al. Estrogen receptor signaling pathways in human non-small cell lung cancer. Steroids. 2007; 72: 194-205</ref> ==Diagnostika== 174. rida ⟶ 179. rida: ====Uuringud kopsuvähi tuvastamiseks==== Arstlik ~~ülevaatus~~läbivaatus – otsitakse kopsuvähi tunnuseid, suurenenud lümfisõlmi [[rangluu]]lohkudes või kaelapiirkonnas. Kuulatakse ka kopse, kus võib esineda ebatavalist hingamiskahinat. * [[Bronhoskoopia]] ehk hingamisteede vaatlus – bronhoskoobiga uuritakse hingamisteid enamasti kurgu kaudu. Patoloogia leidumisel võetakse nendest kohadest proovitükke. * [[Biopsia]] ehk proovitükk kasvajast – võetakse kas bronhoskoopia abil, peenikese nõleaga läbi rindkere või kirurgiliste meetodite abil. 427. rida ⟶ 432. rida: * [[depressioon]] * [[leukopeenia]] (valgeliblede arvu langus veres), ka trombotsüütide madal arvukus. Leukopeenia muudab organismi vastuvõtlikumaks infektsioonidele. <ref name="Respiratory Medicine. 2nd Edition" /> == Ajaloolist == 440. rida ⟶ 444. rida: ==Veebikirjandus== {{Portaal\|Meditsiin}} * World Health Organization Classification of Tumours, [http://~~inimene~~www.eeiarc.fr/ken/~~kopsuvahk~~publications/pdfs-online/pat-gen/bb10/bb10-chap1.pdf ~~Kopsuvähk~~Chapter 1 Tumours of the Lung], veebiversioon (vaadatud 0809.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> * [http://inimene.ee/k/kopsuvahk Kopsuvähk], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.) * [http://www.cancerresearchuk.org/cancer-info/cancerstats/types/lung/riskfactors/lung-cancer-risk-factors#source74 Lung cancer risk factors], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> 446. rida ⟶ 451. rida: * Riiklik Vähiinstituut, [http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/treatment/non-small-cell-lung/healthprofessional General Information About Non-Small Cell Lung Cancer (NSCLC)], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> * Epidemioloogia: Ramaswamy Govindan, Nathan Page, Daniel Morgensztern, William Read, Ryan Tierney, Anna Vlahiotis, Edward L. Spitznagel, ja Jay Piccirillo,[http://jco.ascopubs.org/content/24/28/4539.full.pdf Changing Epidemiology of Small-Cell Lung Cancer in the United States Over the Last 30 Years: Analysis of the Surveillance, Epidemiologic, and End Results Database], Journal of Clinical Oncology, 24. väljaanne, nr 28, 1. oktoober 2006, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> ; Muu * Merilyn Merisalu, [http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/geenikiip_voib_kopsuvahi_diagnoosi_oluliselt_tapsustada/ Geenikiip võib kopsuvähi diagnoosi oluliselt täpsustada], 09.06.2012, veebiversioon (vaadatud 09.11.2014.a.) ; Ajaloolist * Hanspeter Witschi, [http://toxsci.oxfordjournals.org/content/64/1/4.full.pdf PROFILES IN TOXICOLOGY A Short History of Lung Cancer], TOXICOLOGICAL SCIENCES 64, 4–6 (2001), veebiversioon (vaadatud 08.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small>

Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel