Gliia: erinevus redaktsioonide vahel

Esmakordselt kirjeldas gliia rakke saksa patoloog [[Rudolf Virchow]] [[1856]]. aastal<ref>{{cite journal |author=Kettenmann H, Verkhratsky A |title=Neuroglia: the 150 years after |journal=Trends in Neurosciences |volume=31 |issue=12 |pages=653–9 |date=Decemberdetsember 2008 |pmid=18945498 |doi=10.1016/j.tins.2008.09.003}}</ref>.

Gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole<ref name="sfn">{{cite journal |author=Azevedo FA, Carvalho LR, Grinberg LT, et al. |title=Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain |journal=The Journal of Comparative Neurology |volume=513 |issue=5 |pages=532–41 |date=Aprilaprill 2009 |pmid=19226510 |doi=10.1002/cne.21974}}</ref>. Inimese [[Peaaju|aju]]<nowiki/>s on umbes 86 miljardit närvirakku ning ligikaudu 85 miljardit gliiarakku, kusjuures gliiarakkude ja närvirakkude vahekord on aju eri osades oluliselt erinev. Näiteks [[ajukoor]]es on gliiarakke umbes 3,7 korda rohkem kui närvirakke, samas kui [[väikeaju]]s on närvirakke gliiarakkudest üle nelja korra rohkem.

Gliiarakkude vahekorrad erinevad oluliselt sõltuvalt ka aju struktuurist, nii näiteks tuvastati ühes uuringus erinevas vanuses inimeste [[neokorteks]]i rakkude steroloogilise loendamise käigus, et gliiarakkudest on 75.6% oligodendrotsüüdid, 17.3% astrotsüüdid ning 6.5% mikrogliia<ref>{{cite journal |author=Pelvig DP, Pakkenberg H, Stark AK, Pakkenberg B |title=Neocortical glial cell numbers in human brains |journal=Neurobiology of Aging |volume=29 |issue=11 |pages=1754–62 |date=Novembernovember 2008 |pmid=17544173 |doi=10.1016/j.neurobiolaging.2007.04.013}} </ref>.