Hapnik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida:
====Scheele====
[[Pilt:Carl Wilhelm Scheele from Familj-Journalen1874.png|pisi|[[Carl Wilhelm Scheele]] avastas hapniku enne [[Joseph Priestley]]t, kuid tema publikatsioon oli hilisem.]]
Hapniku avastas esimesena [[Rootsi]] [[farmatseut]] [[Carl Wilhelm Scheele]], kes oli 1772. aastaks saanud [[dihapnik]]ku, kuumutades [[elavhõbe(II)oksiid]]i ja [[nitraadid|nitraate]].<ref name="ECE500"/><ref name="ECE499"/> Scheele nimetas selle gaasi '''tuleõhuks''', sest see oli ainus teadaolev põlemise toetaja, ning kirjutas aruande sellest avastusest käsikirjas pealkirjaga "Chemische Abhandlung von der Luft und dem Feuer" ("Traktaat õhust ja tulest",) mille ta saatis kirjastajale [[1775]] ja mis avaldati alles 1777..<ref name="NBB300"> [[John Emsley]]. Oxygen. – ''Nature's Building Blocks: An A-Z Guide to the Elements'', Oxford: Oxford University Press 2001, ISBN 0-19-850340-7, lk 297–304, lk 300.</ref>
 
====Priestley====
[[Pilt:PriestleyFuseli.jpg|pisi|Hapniku esmaavastajaks peetakse tavaliselt [[Joseph Priestley]]t.]]