|
Laagri aleviku eellaseks võib pidada [[Pääsküla küla]], mida mainiti esmakordselt [[Taani hindamisraamat]]us ([[1241]]). Suure tõenäosusega on Laagri juba [[muinasaeg]]ne küla.
Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Pääsküla maarindepositsioonimaarindepositsioon]]i ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes Tallinna–[[Tallinna-Paldiski raudtee]] raudteell mitteametlik [[nõudepeatus]], mida hakati kutsuma Laagriks.
Kuigi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline [[raudteepeatus]] [[1928]]. aastal.
KunaEt [[Pääsküla raudteejaam]] oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati üha enam rahvasuus kutsuma vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uus [[Laagri jaamraudteejaam]] rajati eelmisest umbes 300 m Tallinna suunas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui Laagrit läbiv raudtee elektrifitseeriti ning vajati kõrget [[perroon]]i.
[[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma [[Laagri linnaosaks(Tallinn)|Laagri linnaosa]]ks ja sinna jäi ka [[Laagri jaam]]. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus [[tihehoonestusala]], mis oli [[Lenini-nimeline näidissovhoos|Lenini-nimelise näidissovhoosi]] keskasulaks[[keskasula]]ks. [[1970. aastad|1970-ndatel1970ndatel]] Pääsküla küla likvideeriti ning rajatiasutati Laagri alevik. [[1975]]. aastal toodi [[Saue valla (tollel ajal külanõukogu)]] keskus Laagri alevikku.
Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. Arendatakse uut üldhariduskooli ja spordikompleksi ning 2008. aastal avati [[Urda]] raudteepeatus]] Laagri jaama ja Saue vahel.
== Loodus ==
| 