Zenon Eleast: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Zenon Eleast''' (umbes 490 eKr – umbes 430 eKr) oli vanakreeka [[filosoof]] [[Elea koolkond|Elea koolkonnast]].
 
Ta sai kuulsaks nn [[Zenoni apooriad|Zenoni apooriatega]] (krvanakreeka sõnast ''aporia'' 'väljapääsmatu olukord') - argumentidega selle kasuks, et pole võimalik [[paljusus]] ning [[liikumine]]. Üldse oli apooriaid umbes 45, meieni on jõudnud ainult 9. Toome näiteks kolm apooriat, mis on seotud liikumise mõistega. Tuntumate apooriate seas on "[[Dihhotoomia (apooria)|Dihhotoomia]]", "[[Achilleus ja kilpkonn]]" ja "[[Nool]]".
 
 
"Dihhotoomia" (kr dicha 'kaheks osaks', tome 'lõikus'). Enne kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on eelkõige jällegi vaja läbida pool sellest poolest ja nii edasi lõpmatuseni. See tähendab, et läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab, pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine, s.o liikumine.
"Achilleus ja kilpkonn". Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale.
"Nool". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat – ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi.