Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida:
**Teadusajakiri [[Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Alates 1952 ilmus selles keemia ja keemiatehnoloogia alaseid artikleid esialgu vene, hiljem inglise keeles eestikeelsete kokkuvõtetega.
*[[Põlevkivikeemia]]. Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates [[1924]]. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat [[põlevkiviõli]]vabrikut.
::Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks uurimisasutusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ), ja nõukogude ajal loodud TA [[Keemia Instituut]] ning [[Põlevkivi Instituut]]. [[Kerogeen]]põlevkivi [[pürolüüs]]il ([[utmisel]]) saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli|õli]], kõrvalproduktidena [[fenoolvesi]], [[poolkoksistamine|poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti.
**[[Õlikivide uurimise laboratoorium]] oli esimene põlevkivi uurimisega tegelev labor 1925-1936 TÜ Keemiainstituudi ja 1936-1941 TTÜ koosseisus.
**[[Põlevkivi Instituut]] (eksisteeris 1958-2009). [[1958]]. a rajati [[Kohtla-Järve]]l [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut]], millest sai NL põlevkiviuuringute (eeskätt tehnoloogia) tähtsaim keskus.
**Põlevkivitöötlemise tehased: [[Kiviõli Keemiatööstus]]e OÜ, [[Viru Keemia Grupp]] AS, RAS [[Kiviter]], AS [[Narva Elektrijaamad]] (hiljem [[Eesti Energia]])