Tycho Brahe: erinevus redaktsioonide vahel

(→‎Noorus: pisipudi)
 
==Supernoova 1572==
[[1570]] pöördus Tycho Taani tagasi ja jätkas astronoomiaga tegelemist. Novembris [[1572]] vaatles Tycho väga eredat tähte, mis ootamatult ilmus [[Kassiopeia tähtkuju|Kassiopeia tähtkujju]]. Et [[antiikaeg|antiikajast]] peale oli [[kinnistäht]]ede maailma peetud igaveseks ja muutumatuks, siis pidi teiste vaatlejate meelest olema tegemist mingi nähtusega [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]is. Tycho pani aga tähele, et tolleuue objektitähe [[parallaks]] jäi ööst öösse muutumatuks, millest ta järeldas, et tegemist on väga kauge objektiga. Tycho lähtus sellestmõistis, et lähedal asuv objekt peaks oma asendit taustakaugete tähtede suhtes muutma. Ta Oma avastuse avaldas väikeseta raamatuväikeses raamatus "''De Stella Nova''" (Uuest tähest; [[1573]]). Selle raamatu pealkirjast tulenebki "uue" tähe nimetus "[[noova]]" (nüüdpraegu onnimetatakse teada,tähtede etseda tegemisttüüpi oliplahavtusi [[supernoova]]gaks).) Ta nimetaspidas uut tähte imeks, milletaolist ei ole maailma algusest saadik nähtud. (Tegelikult oli supernoovat [[Hiina]]s vaadeldud juba [[1054]], kuid [[Euroopa]] õpetlased ei teadnud sellest midagi.) Selle avastusega sai taTycho Brahe paugupealt kuulsaks kogu Euroopas ning sellevalis avastuse mõjul valiski Tycho Brahelõplikult elukutseks [[astronoomia]].
 
1573. aastal abiellus Tycho lihtrahva hulka kuulunud Kirsten Jørgensdatteriga. Abielu ei olnud kiriklik, sest seadus ei lubanud liitu aadliku ja mitteaadliku vahel. Tycho ja Kirsten elasid koos Tycho surmani, nad said 8 last, kellest 6 jõudsid täiskasvanuikka.
 
==Heliotsentristlik maailmasüsteem==
406

muudatust