Maavarade kaevandamine Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
[[Maavara]] on looduslik [[kivim]], setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse[[maapõueseadus]]e § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on [[keskkonnaregister|keskkonnaregistris]] arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2)<ref name=":0">Maapõueseadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS Maapõueseadus]</ref>. Maavarade otsimist, [[Kaevandamine|kaevandamist]] ja määratlemist reguleerivad mitmed erinevad [[seadus]]ed ja määrused, näiteks maapõueseadus, kaevandamisseadus, keskkonnamõju hindamise ja juhtimise seadus<ref>Keskkonnamõju hindamise ja juhtimise seadus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 Keskkonnamõju hindamise ja juhtimise seadus]</ref>, [[looduskaitseseadus]] ning haldusmenetluse seadus. Nimetatud määruste ja seaduste peamine eesmärk on tagada maavarade säästlik ja otstarbekas kasutamine, samuti mõjutada võimalikult vähe looduskeskkonda ja vähendada kaevandamise mõju looduslikele kooslustele. Ühtlasi reguleeritakse nende seaduste abil maavarade kaevandamiseks välja antavate lubade sisu, menetlemise tähtaegu ja [[menetlus]]<nowiki/>protsesse. Kõik määrused ja seadused on loodud välistamaks olukorda, kus kogu maapind on vastutustundetult üles kaevatud, ära rikutud ning väärtuslikud maavaravarud lõpuni ära kasutatud.
 
== Maavarade otsimine ==
Maavaravarud erinevad piirkonniti mahus ja kvaliteedis. [[Eesti]]s on piisavalt ehitusmaavarasid, kuid nende varud paiknevad üle riigi territooriumi ebaühtlaselt. Suurimad [[paekivi]][[Maardla|maardlad]], mis pakuvad tööstuslikult huvi, asuvad peamiselt Eesti põhjaosas. Liivamaardlaid leidub ühtlaselt üle Eesti, kuid nende teke on olnud erinev. Näiteks [[Läänemeri|Läänemere]] arengustaadiumitega seotud liiva- ja [[kruus]]amaardlad asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Liustikujõe poolt tekitatud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leiab rohkem Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid leiab kogu Eestis, kuid tuleb silmas pidada, et kruus on geoloogilise tekke poolest kõige piiratum maavara ning näiteks Harjumaal on selle varu suures ulatuses juba väljatud<ref>Eesti Geoloogiakeskus. Eesti ehitusmaavarad. [http://www.egk.ee/asutusest/eesti-ehitusmaavarad/ Eesti Geoloogiakeskus. Eesti ehitusmaavarad.]</ref>.
 
Umbes 50 km piires [[Tallinn]]<nowiki/>ast paikneb üle 50% Eesti ehituslubjakivi ja ehitusliiva aktiivsest varust. Seega mõjutab Harju maakonnas nende maavarade kaevandamine ning kasutamine lubjakivi ja ehitusliiva bilanssi kõige enam.
 
== Geoloogiline uuring ==
47. rida:
 
=== Karjääride korrastamine ===
Karjääride korrastamist kontrollib Keskkonnaamet (üleriigilise tähtusegatähtsusega maardlate puhul Keskkonnaministeerium), kellele arendaja esitab korrastamisprojekti, mille Keskkonnaaamet (või Keskkonnaministeerium) peab kõigepealt heaks kiitma. Enne loa kehtivusaja lõppu peab karjääri kogu lubatud kaevandatav varu olema väljatud ja karjäär olema vastavalt korrastamistingimustele ja - projektile korrastatudkorrastatud korrastatud. Selle kohustuse täitmise kontrollimiseks moodustatakse [[komisjon]], kuhu kuuluvad ettevõtte esindaja, korrastamistööde läbiviija, Keskkonnaameti esindaja, [[Tehnilise Järelevalve Amet]]i esindaja ja kui maaomanikuks või volitatud kasutajaks on [[Maa-amet]], siis ka selle asutuse esindaja. Komisjon otsustab, kas karjäär on korrastatud vastavalt [[projekt]]ile ning koostab vastavasisulise otsuse. Heakskiitva otsuse korral tunnistatakse luba kehtetuks ning sellel karjäärialal enam kaevandada ei tohi<ref>Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/905828?leiaKehtiv</ref>. Kahjuks leidub piisavalt korrastamata karjääre, millel ei ole nendes ühtki kehtivat kaevandamisluba, mis on avatud palju aastaid tagasi ning milles leidub veel küllaldaselt maavaravaru. Sellistele mahajäetud karjääridele antakse taotluse korral kaevandamisluba, kuna nii tagatakse vanade karjäärialade nõuetekohane korrastamine ja maastiku kujundamine.
 
== Vaata ka ==
* [[Põlevkivi]]
* [[Turvas]]
 
* [[Jütja|Järvemuda]]
[[Turvas]]
* [[Lubjakivi]]
 
[[Jütja|Järvemuda]]
 
[[Lubjakivi]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Eesti kaevandused]]