Veen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
42. rida:
==Ajaloolist==
 
[[Vana-Kreeka]] [[arst]]id [[Hippokrates]] [[Kos]]ilt ja [[Galenos]] uskusid, et kardiovaskulaarsüsteemsüdame-veresoonkond koosneb kahest eraldi soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest.
 
Kuni Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat [[kehavedelik|vedelikku]]. Vereks peeti ainult venoosset verd ja arvati, et maks toodab seda<ref>Plinio Prioreschi, [http://books.google.ee/books?id=H3ZaIYAaOSQC&pg=PA403&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=GbCeU66aEqSM7AaH5YHQAw&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false A History of Medicine: Roman medicine], lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.