Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida:
ideoloogia = [[marksism-leninism]], [[kommunism ]] |
kodulehekülg = |
colorcode = orangered |
koalitsioon = [[Komsomol]] |
Eurparlament = |
asutamine = [[1918]] - likvideerimine [[1991]] |
peakorter = [[Nõukogude LiitVenemaa]] [[Moskva]]
}}
{{Sisukord paremale}}
22. rida:
[[Pilt:Brezhnev-color.jpg|pisi|[[Leonid Brežnev]]]]
 
'''Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei''' ([[lühend]]atult '''NLKP'''; [[vene keel|vene keeles]] ''Коммунистическая партия Советского Союза'', lühendatult ''КПСС''; 1918–25 Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei. 1925–52 Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatült ÜK(b)P) olion partei [[Nõukogude Venemaa|Venemaa]]l ja oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]s aastail 1918 kuni 1991.
 
Partei asutati [[1898]]. aastal [[Minsk]]is, bolševike tiib tuli [[Oktoobrirevolutsioon]]i abil võimule. [[Eesti]]s ülistatakse NLKP-d [[23. august]]il [[1991]] [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e otsusega.
Kommunistlik partei keelustati [[1991]]. aasta pärast [[augustiputš]]i. [[Eesti]]s keelustati NLKP [[23. august]]il [[1991]] [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e otsusega.
 
Parteijuhid:
35. rida ⟶ 34. rida:
*[[1984]]–[[1985]] [[Konstantin Tšernenko]]
*[[1985]]–[[1991]] [[Mihhail Gorbatšov]], pidi [[23. august]]il [[1991]] peasekretäri kohast loobuma.
* 1991 Vladimir Putin
{{Vaata|NLKP KK peasekretär}}
 
110. rida:
=== VSDTP tegevus 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal ===
 
===Koalitsioon vasakesseeridegavas8===
Pärast kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni laiendasid bolševikud oma toetajaskonda astudes [[koalitsioon]]i sotsialistide-revolutsinääride partei vasakpoolse tiivaga ning võttes üle SR agraarpoliitika. Kuna bolševikud toetusid põhiliselt linna- ja tööstusproletariaadile puudus neil toetajaskond maal ja maaharijate seas, toetades võimuhaaramise eesmärgil SR agraarpoliitikat st kogu maa jaotamist põlluharijate vahel, rõhutasid bolševikud maa [[mõisnik]]elt äravõtmist ja suurpõllumajanduste natsionaliseerimist jättes aga täpsustamata selle jaotamise põhimõtted. Kui 1905–1906 aasta revolutsiooni ajal oli bolševike partei pooldanud avalikult maa natsionaliseerimist ja selle baasil [[kollektiivmajand]]ite loomist, siis ei kattunud see enamiku Venemaa põlluharijate sooviga omandada "oma maad". Bolševike tihe koostöö SRP vasakpoolse tiivaga viis SRP lagunemiseni ning 1917. aasta juunikuus asutasid vasakpoolsed SRP liikmed oma [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] (liidrid [[Vladimir Trutkovski]] jt.), mis järgnevalt tegi koostööd võimuhaaramisel ja esimese [[Vene SFNV RKN]] ja kohalike võimuorganite moodustamisel.
 
=== VSDT(b)P 1917. aasta juuni võimuhaaramiskatse ===
 
=== VSDT(b)P tegevus 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]is ===
[[25. november|25. novembril]] toimunud [[Asutav Kogu (Venemaa)|Asutava Kogu]] valimistel kogusid Sotsialistliku Revolutsioonipartei (esseeride) kandidaadid 40% häältest ja absoluutse enamuse Asutavas Kogus. Teisele kohale jäid bolševikud 24 protsendiga. Bolševikud võitsid tööstuskeskustes ja pealinnas. Moodustatud [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutisse Valitsus]]ses VSDT(b)P esindajaid ei saavutanud enamust, mistõttu avaldas end [[Soome]]s varjav [[Vladimir Lenin]]i poolt [[16. aprill|16. (3). aprill]]il 1917 [[Aprilliteesid|Aprilliteese]], milles kutsus üles Ajutist Valitsust kukutama ning võimu haarama. Teda toetas [[Petrograd]]is tegutsev [[Lev Trotski]].
 
[[25. oktoober|25. (12.) oktoobril]] asutati bolševikest, esseeridest ja menševikest koosnev [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] juurde [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 6.–8. novembril toimepandud riigipöörde juhtimise staap.
 
[[6. november|6. novembril]] (24. oktoobril) kell 9 hommikul [[Petrograd]]is saadeti kõigile [[polk|polgu]]komiteedele ja komissaridele [[korraldus nr. 1]], millega kästi polgud lahinguvalmis seada. [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] käsu kohaselt seati kontroll [[Neeva]] [[sild]]ade üle. [[7. november|7. novembri]] ööl võtsid bolševikele alluvad väed endi kontrolli alla sillad, raudteejaamad, [[elektrijaam]]a, telefonikeskjaama, telegraafi, [[Venemaa Telegraafiagentuur]]i ja Venemaa [[Riigipank|Riigipanga]]. Valitsuse residents, [[Talvepalee]], piirati sisse. Ülevõtmised kulgesid enam-vähem rahulikult ja märkamatult. 7. novembri hommikul aeti laiali [[eelparlament]] [[Maria palee]]s. Pärastlõunal teatas Trotski Petrogradi Nõukogule juba Ajutise Valitsuse langemisest. Vastav teade edastati telegraafi teel üle riigi.
 
Ööl vastu [[8. november|8. novembrit]] (26. oktoobrit) hõivati praktiliselt ilma vastupanuta [[Talvepalee vallutamine|Talvepalee]]. Operatsiooni märguandeks oli [[Aurora (laev)|ristleja "Aurora"]] [[kogupauk]]. Talvepalees viibinud ministrid arreteeriti. [[Peaminister]] Aleksandr Kerenski oli selleks ajaks Petrogradist lahkunud abivägede kutsumiseks.
 
Alates 7. novembri õhtust oli Petrogradis [[Smolnõi]]s koos [[Nõukogude kongressid|II ülevenemaaline nõukogude kongress]]. Selle oli kokku kutsunud Trotski juba oktoobri alguses [[2. november|2. novembriks]], kuid lükati siis edasi 7. novembrile. Polnud kindel, kas kongress nõustub võimu ülevõtmisega Ajutiselt Valitsuselt, sest bolševikel ei olnud kongressil kindlat enamust. Kongressi 670 delegaadist olid 300 bolševikud ning umbes sada vasakpoolsed [[esseerid]], kes samuti toetasid valitsuse kukutamist. [[Menševikud]] ja parempoolsed esseerid heitsid bolševikele ette, et nad on sepitsenud kongressi vastu vandenõu ning revolutsioonile kallale tunginud. Nad kutsusid bolševikke üles nendega võimu jagama ning moodustama [[koalitsioonivalitsus]]e. Kui bolševikud sellest keeldusid, lahkusid paljud menševikud ja parempoolsed esseerid protestiks saalist. Nende lahkumise ajal ütles Trotski: "Jah, minge välja, minge, minge, minge, te lähete ajaloo prügimäele." Kongress koosnes nüüd praktiliselt ainult bolševikest ja vasakpoolsetest esseeridest, kes järgmisel päeval võeti lühiajalisse [[koalitsioon]]ivalitsusse. Et Ajutine Valitsus oli juba arreteeritud, võttis kongress vastu otsuse võimu üleminekust tööliste, soldatite ja talurahva saadikute nõukogude kätte.
 
8. novembril kuulutas kongress Venemaa [[nõukogude vabariik|nõukogude vabariigiks]] ning võttis vastu [[rahudekreet|rahudekreedi]] ja [[maadekreet|maadekreedi]]. Kaks päeva varem oli eelparlament samasisulised otsused juba vastu võtnud, kuid bolševike kontrolli all olev [[Venemaa Telegraafiagentuur]] seda ei edastanud. Kongress moodustas ka uue ajutise valitsuse, [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]], mille eesotsas oli Vladimir Lenin ning mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulemiseni.
 
Vaatamata näilisele üksmeelele oli ka VSDT(b)P-s erinevatel positsioonidel seisvad nn. fraktsioonid: vasakpoolsed- [[Lenin]] ja [[Trotski]], kelle eesmärk ei olnud ainult revolutsioon Venemaal, vaid [[maailmarevolutsioon]]; keskfraktsioon- Berzin (''Берзин''), Bubnov, [[Moissei Uritski]], [[Jakov Sverdlov]] ja mõõdukad parempoolsed: [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]], Miljutin, [[Aleksei Rõkov]], Nogin ja [[Anatoli Lunatšarski]].
 
===VSDT(b)P pärast võimuhaaramist 1917. aastal===
*[[ÜK(b)P Keskkomitee]], [[ÜK(b)P Keskkomitee Büroo]], [[ÜK(b)P KK Sekretariaat]], [[ÜK(b)P KK peasekretär]]
**Venemaa Muslimi Kommunistlik Partei (''Pоссийская мусульманская коммунистическая партия''), asutati 1918.aastal, juht [[Mirsäyet Soltanğäliev]];
*[[VK(b)P kubermangukomitee]]d ja parteiorganisatsioonid.
Kubermangu või kubermangu piires asuvate linnade parteiorganisatsiooniks oli ühine kubermangukomitee. Kord aastas toimival parteiallorganisatsioonide saadikute konverentsil valiti konverentsidevaheliseks ajaks kõrgeimaks parteiliseks juhtorganiks kubermangu K(b)P komitee Presiidiumi, kes moodustas analoogselt [[VK(b)P KK Sekretariaat|VK(b)P KK Sekretariaadile]] pidevalt tegutseva organi kubermangusekretariaadi, koos selle allosakondadega:
*organisatsiooniline osakond;
*sõjaline osakond;
*trükiosakond;
*sekretariaadi alluvuses olid veel erinevate tööliinide eest vastutavad ''vastutavad organisaatorid'' – töö eest linnades, töö eest külas, töö eest punaarmeelastega ja statistiline büroo.
[[18. jaanuar]]il [[1918]] kokku tulnud Asutava Kogu istungil tegi [[Jakov Sverdlov]] ettepaneku vastu võtta bolševike otsuse-eelnõud. Kui Asutav Kogu sellest keeldus, lahkusid bolševikud protesti märgiks ja organiseerisid [[nõukogude kongressid|nõukogude III kongress]]i, mis pidi olema õige rahvaesinduskogu.
 
 
==VSDTP, VK(b)P, ÜK(b)P ja NLKP kongressid==
[[File:RIAN archive 142011 A masters-of-art concert on the VLKSM 60th anniversary.jpg|thumb|300px|[[ÜLKNÜ]] 60. aastapäevale pühendatud kunstimeistrite kontsert [[Kremli Kongresside palees]].]]
[[File:RIAN archive 417888 Leonid Brezhnev speaks at 18th Komsomol Congress opening.jpg|thumb|300px|[[Leonid Brežnev]] kõne ÜLKNÜ 18. Kongressi avamisel.]]
{| class=wikitable
|-
!aasta!!kongress!!toimumise koht
|-
|[[1898]] || [[VSDTP I kongress]] || [[Minsk]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]
|-
|[[1903]] || [[VSDTP II kongress]] || [[Brüssel]], [[Belgia]] ja [[London]], [[Ühendkuningriik]]
|-
|[[1905]], [[25. aprill]] – || [[VSDTP III kongress]] || London
|-
|[[1906]] || [[VSDTP IV kongress]] || [[Stockholm]], [[Rootsi]]
|-
|[[1907]] || [[VSDTP V kongress]] || London
|-
|[[1917]] || [[VSDTP VI kongress]] || Moskva, [[Venemaa]]
|-
|[[1918]], 6.-[[8. märts]] || [[VK(b)P VII kongress]] || Moskva, [[Vene NFSV]]
|-
|[[1919]], [[2. detsember]] – || [[VK(b)P VIII kongress]] || Moskva, Vene NFSV
|-
|[[1920]] || [[VK(b)P IX kongress]] || Moskva, Vene NFSV
|-
|[[1921]] || [[VK(b)P X kongress]] || Moskva, Vene NFSV
|-
|[[1922]] || [[VK(b)P XI kongress]] || Moskva, Vene NFSV
|-
|[[1923]] || [[VK(b)P XII kongress]] || Moskva, [[NSV Liit]]
|-
|[[1924]], [[23. mai]] – || [[VK(b)P XIII kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1925]], [[27. aprill]] – || [[ÜK(b)P XIV kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1927]] || [[ÜK(b)P XV kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1930]] || [[ÜK(b)P XVI kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1934]] || [[ÜK(b)P XVII kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1939]], [[26. jaanuar]] – || [[ÜK(b)P XVIII kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1952]] || [[NLKP XIX kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1956]], [[14. veebruar]] – || [[NLKP XX kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1959]], [[27. jaanuar]] – [[5. veebruar]] || [[NLKP XXI kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1961]] || [[NLKP XXII kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1966]], [[29. märts]] – || [[NLKP XXIII kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1971]] || [[NLKP XXIV kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1976]] || [[NLKP XXV kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1981]] || [[NLKP XXVI kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1986]] || [[NLKP XXVII kongress]] || Moskva, NSV Liit
|-
|[[1990]] || [[NLKP XXVIII kongress]] || Moskva, NSV Liit
|}
 
== Võimuvõitlus bolševike ja kommunistide parteis ==
Enne [[1922]]. aastat oli partei vaieldamatult [[Lenin]]i võimu all, kuid siis loodi partei peasekretäri koht, kuhu pandi [[Stalin]]. Esialgu oli tal vaid administratiivvõim, kuid peagi haaras peasekretär kõrgeima võimu enda kätte. Peale [[Lenin]]i surma tõusis [[Stalin]] peagi reaalseks riigijuhiks ning tema järglased sel ametipostil jätkasid seda traditsiooni.
 
*[[1903]] [[Vladimir Uljanov]]-[[Georgi Plehhanov]]
*[[1918]]-[[1919]] [[Vladimir Uljanov]]-[[Jakov Sverdlov]]
*[[1921]] VK(b)P [[Vladimir Uljanov]] - [[Tööliste ja talupoegade sotsialistlik partei]], (''Рабоче-крестьянская социалистическая партия (РКСП)'') [[Vassili Panjuškin|Vassili Lukitš Panjuškin]]
*[[1921]] VK(b)P [[Vladimir Uljanov]] - VK(b)P Töölisopositsioon [[Аleksandr Mjasnikov|Аleksandr Gavrilovitš Mjasnikov]]<ref>[http://scepsis.ru/library/id_482.html Два слова о Дзержинском]</ref>
*[[Vladimir Uljanov]] - [[Lev Trotski]]
*[[Vladimir Uljanov]] - [[Jossif Stalin]]
*[[Jossif Stalin]], [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]] - [[Lev Trotski]]
*[[Jossif Stalin]] - [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]]
*[[Jossif Stalin]] - [[Sergei Kirov]]
*[[Jossif Stalin]] - [[Mihhail Tuhhatševski]]
* [[Paralleelne nõukogudevastane trotskistlik keskus]] - [[17-ne protsess]]: [[Karl Radek]], [[Georgi Pjatakov]], [[Leonid Serebrjakov]]
* märts-juuni [[1953]] [[Lavrenti Beria]]-[[Georgi Malenkov]]-[[Nikita Hruštšov]]
* juuni [[1953]] - jaanuar [[1955]] [[Georgi Malenkov]]
[[Pilt:Партийный билет КПСС.1989.jpg|thumb|right|Kommunistliku partei NLKP, liikmepilet (1989)]]
* veebruar [[1955]] - juuni [[1957]] [[Nikita Hruštšov]]
* [[1957]] [[Nikita Hruštšov]] - [[Vjatšeslav Molotov]], [[Georgi Malenkov]], [[Lazar Kaganovitš]]
* [[Nikita Hruštšov]] - [[Leonid Brežnev]]
 
==Partei liikmelisus==
NLKP liikmeks astuti vabatahtlikult ja selleks pidi põhikirja järgi olema kahe parteiliikme kirjalik soovitus. Algul läbiti partei liikmekandidaadi faas, mis kestis 12 kuud. Partei liikmeks võeti liikmekandidaat reeglina partei algorganisatsiooni üldkoosolekul partei põhikirja järgse häälteenamusega.<ref>[http://tallinn.ester.ee/record=b1480033~S1*est Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei põhikiri: kinnitatud NLKP XXII kongressi poolt, osalisi muudatusi tehtud NLKP XXIII ja XXIV kongressil.]Tallinn, Eesti Raamat 1971</ref> Partei liige oli teiste parteiliikmete, parteikomisjonide, kõrgemalseisvate parteiorganite pideva jälgimise all, ka liikmekandidaat pidi käima parteikomisjonides, kui parajasti kehtis vastav kord. Praktikas oli NLKP liikmeks olemine soovituslik juhtivtöötajatele, kõrgematele sõjaväelastele, aspirantidele, jm. ja selleks võidi avaldada survet; väljaastumine tähendas praktikas seda, et partei liige heideti parteist välja. Parteist heideti välja kriminaalkuriteo korral; põhjuseks võis olla ka poliitiline sobimatus.<ref>[[Sirje Kiin]]. "Poliitiline elulugu."[http://www.sirjekiin.net/Eesti/Poliitiline%20elulugu.htm]</ref> Parteist väljaviskamisega kaasnesid raskused senisel töökohal, võidi sundida töökohalt lahkuma ja ei olnud kerge tööd leida. Partei elus oli ajajärke, mil ülaltpoolt kirjutati ette kvoodid, kui palju peab vastuvõetavate hulgas olema töötajaid, talupoegi, teenistujaid, intelligente jne.
 
==Vaata ka==
*[[Komintern]] (''Коминтерн'')
*[[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1992)]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
 
* [http://grachev62.narod.ru/vkpb_hist/content.htm, История Всесоюзной коммунистической партии (большевиков): Краткий курс. Под редакцией Комиссии ЦК ВКП (б); Одобрен ЦК ВКП (б),''' 1938''' г.М.: ОГИЗ – Госполитиздат, 1946. – 352 с.]
 
[[Kategooria:Kommunistlikud parteid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|*]]
[[Kategooria:Venemaa parteid]]