Tsüklilised ühendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Tsüklilised ühendid''' ehk '''tsükkelühendid''' on enamasti [[orgaanilised ühendid]], mille [[molekul]]is mingi hulk [[aatom]]eid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.
Tsükliteta ühendeid
Tsükliliste ühendite [[stabiilsus (keemia)|stabiilsus]] sõltub suurel määral tsüklis olevate aatomite arvust. Kõige stabiilsemad on 5- ja 6-lülilised tsüklid, milles on steerilised pinged kõige väiksemad. Tsükliliste ühendite molekulid saavad esineda erinevates [[tasakaal (keemia)|tasakaal]]ulistes [[konformatsioon]]ides, millest üks võib olla energeetiliselt eelistatum. Kui tsükliga on seotud kaks või enam [[asendusrühm]]a, siis on võimalik [[cis-trans-isomeeria|cis- ja trans-isomeeride]] esinemine.
9. rida:
==Klassifikatsioon==
Molekuli struktuuri põhjal (omavahel seotud tsüklite arv ja molekuli suurus, kusjuures tsüklitega võivad olla seotud [[kõrvalahel]]ad):
*Monotsüklilised ühendid (näiteks [[glükoos]], [[jonoon]]). Neid võib tsükli süsinikearvu põhjal liigitada nelja rühma, millel on olulisi erinevusi tsüklipinges: väikesed tsüklid (3...4 aatomit), tavalised tsüklid (5...7 aatomit), keskmised tsüklid (8...11 aatomit) ja suured tsüklid (enam kui 12 aatomit).
* [[kondenseerunud tsüklid|Kondenseerunud tsüklitega]] ühendid on polütsüklilised ühendid, mida iseloomustab tsüklitele ühiste aatomite esinemine molekulis; need jagunevad bi-, tri- jne tsüklilisteks (näiteks [[pineen]], [[naftaleen]], [[bensopüreen]])
*Kui [[orgaanilised ühendid|orgaanilise ühendi]] molekul sisaldab kaks või enam tsüklilist osa, kuid nendel tsüklitel ei ole ühiseid [[süsinik]]uaatomeid, siis vaadeldakse üht (või mitut) tsüklit kui [[asendusrühm]]a (näiteks [[fenüülbenseen]], di[[fenüülrühm|fenüül]]heksa[[konjugeerunud süsteemid|trieen]], heksafenüül[[benseen]])
| |||