In situ hübridisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

'''''In situ'' ( lad 'koha peal') [[hübridisatsioon|hübridisatsiooni]]''' (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud [[Nukleiinhapped|nukleiinhappe]] ([[DNA]] või [[RNA]]) ahela kinnitamine [[Komplementaarsusprintsiip (geneetika)|komplementaarse]] DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega., Järgnevaltmillele tehaksejärgnevalt vaatlusegatuvastatakse selgeks,[[vaatlus]]ega kus asubuuritava uuritavsondi sondehk (märgistatud ahel)ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi [[Kromosoom|kromosoomideskromosoom]]ides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d. <ref> D.G. Wilkinson, 1992: "''In situ'' Hybridization: A practical approach". Oxford University Press, Great Britain. lk 1 </ref>

''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse, et leida kindlad [[nukleiinhape|nukleiinhapete]] järjestuste asukohad koes või kromosoomis. See on hädavajalik samm geenide organisatsiooni, regulatsiooni ja funktsiooni mõistmises. DNA ISH-d võib kasutada kromosoomide struktuuri kindlakstegemisel. [[In situ fluorestsentshübriidimine|Fluorestseeruvat DNA ''in situ'' hübridisatsiooni]] (FISH) saab kasutada haiguste diagnostikas kromosoomide terviklikkuse kindlakstegemisel. RNA ISH-d kasutatakse erinevate RNA-de (mRNA-d, [[lncRNA]]-d ja [[miRNA]]-d) mõõtmiseks ja lokaliseerimiseks kudede sektsioonides, rakkudes ja ringlevates kasvajarakkudes. On tehtud suuri uuringuid paljude järjestustega ja tulemused on tavaliselt Internetis saadaval (vt välised lingidvälislingid). ''In situ'' hübridisatsiooni leiutas [[Joseph G. Gall]]. <ref>{{cite web|last=O'Connor|first=Clare|title=Fluorescence In Situ Hybridization (FISH)|url=http://www.nature.com/scitable/topicpage/fluorescence-in-situ-hybridization-fish-327|publisher=Nature Education}}</ref><ref>{{cite journal|last=Gall|first=JG|author2=Pardue, ML|title=Formation and detection of RNA-DNA hybrid molecules in cytological preparations.|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|date=June 1969|volume=63|issue=2|pages=378–83|pmid=4895535|doi=10.1073/pnas.63.2.378}}</ref><ref>{{cite web|last=Gall|first=Joe|title=Albert Lasker Award for Special Achievement in Medical Science|url=http://www.laskerfoundation.org/awards/2006_s_description.htm|publisher=Lasker Foundation}}</ref>

a) Külmutatud lõigud. Värske kude külmutatakse väga kiiresti (pannakse -80-kraadisesse jääkappi),. seejärelSeejärel asetatakse jäätunud lõigud spetsiaalsesse meediumi, mis on mõeldud õhukestele jäätunud koekihtidele. Lõigud fikseeritakse 4%-lisse [[paraformalaldehüüd|paraformalaldehüüdi]]i just enne hübridisatsiooni esilekutsumist.

b) [[Parafiin|Parafiini]]i sisse pandud lõigud. Lõigud on fikseeritud [[Formaliin|formaliiniformaliin]]i (nagu on fikseeritud tavalised [[histoloogia]] [[Preparaat|preparaadid]]), mis pannakse omakorda vaha sisse (parafiinilõigud).

c) Rakud suspensioonis. Rakud pannakse kindla tehnikaga (''cytospin'') klaasilõikudele ja fikseeritakse [[Metanool|metanooligametanool]]iga. <ref>{{cite web|title=In situ hybrization protocol|url=http://www.genedetect.com/insitu.htm}}</ref>

Need satelliidid on umbes 200&ndash;500 aluspaari pikad. Neid sonde toodetakse RNA [[pöördtranskriptsioon|pöördtranskriptsiooniga]]iga.

RNA satelliitide eeliseks on, et RNA-RNA hübriidid ei ole tundlikud temperatuuri suhtes ja RNaasid[[RNaas]]id ei mõju neile. See lubab pärast hübridisatsiooni RNaasiga lagundada mittehübridiseerunud RNA ja sellega ka võimaluse taustasodiks.<ref> D.G. Wilkinson, 1992: "''In situ'' Hybridization: A practical approach". Oxford University Press, Great Britain. lk 3 </ref>