Erinevus lehekülje "Kose suvemõis" redaktsioonide vahel

1942 pro 1941
(1942 pro 1941)
==Ajalugu==
Kose suvemõisa maa eraldati [[1790]]. aastal Gerdrutha Thomasia Kochi palvel [[Tondi mõis|Tondi linnamõisast]] ja anti Gerdrutha Thomasia Kochi (s Salemann, 1734–1807) ''Grudzins''-le. Juba tema mees kaupmees [[Berend Heinrich Koch]] (1722–1780), mustapeademustpeade vennaskonna liige, Suure Gildi oldermann, raehärra, oli olnud [[Koitjärve mõis|Koitjärve]], [[Nehatu mõis|Nehatu]] ja [[Tondi mõis|Tondi]] (Väo) linnamõisade rentnik.
 
Nende poeg [[Joachim Christian Koch]] (1765–1816), suurfirma Joachim Christian Kochi omanik, mustapeademustpeade vennaskonna liige, [[Suurgild]]i [[oldermann]], [[Vene Piibliselts]]i Eestimaa osakonna juht, kes sai 1808 suvemõisa omanikuks, oli Kose suvemõisa tegelik väljaehitaja. Kivist elumaja ehitati tema juhtimisel juba 1792. Ka liitis ta suvemõisaga uusi maid – poolsaare ja nn uue piiri maad.
 
Peale tema surma oli suvemõis tema lese Helene Dorothea (s Wetterstrand, 1775–1846) valduses, kellele 1846 ehitati ka puust elumaja, mida ta ei jõudnud kasutada.
1940.–1941. aastatel mõrvati Scheeli krundi territooriumil [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] töötajate poolt massihukkamiste käigus seni tuvastamata arv isikuid.
 
Kokku avastati 1941. aasta sügisel Pirita-Kose haudadest 40 punase terrori ohvri laipa. 19411942. aasta kevadel, kui jätkati kaevamisi, avastati sulasemaja kuuri põranda alt veel 38 laipa.
 
Peale [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsiooni]] algust 1941. aasta sügisel asus Scheeli suvilasse SS- ja politseiülem [[Hinrich Möller]].
Anonüümne kasutaja