Erinevus lehekülje "Morea despootkond" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Theodoros I-le järgnesid despootidena tema venna, keiser [[Manuel II Palaiologos]]e, pojad [[Theodoros II Palaiologos|Theodoros]], [[Konstantinos XI Palaiologos|Konstantinos]], [[Demetrios Palaiologos|Demetrios]] ja [[Thomas Palaiologos|Thomas]]. Vendadest esimesena sai 1407. aastal despoodiks Theodoros II, kuid tema alaealisuse tõttu kehtestati despootkonnas [[regent|regendivõim]]<ref name="Fine"/>.
 
[[File:Mistra Palast.png|left|pisi|240px|Despootide residentsiks oli [[Mystrase palee]]. [[Mystras]]e kindluslinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.]]
[[File:Constantine XI Palaiologos miniature.jpg|pisi|Morea despoot [[Konstantinos XI|Konstantinos Palaiologos]] sai 1449. aastal [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisriks]].]]
Kauge asukoha tõttu ei ohustanud Türgi tol perioodil eriti Moreat, samuti oli hääbumas [[Ahhaia vürstiriik|Ahhaia vürstiriigi]] võim, mille arvelt Morea laiendas oma territooriumi pea kogu Peloponnesoseni. Rahuaeg soodustas ka majanduse arengut: Moreas kaevandati [[metall]]e, toodeti [[siid]]i ja [[puuvill]]a, samuti [[vein]]i, vilja, [[vaha]] ja [[mesi|mett]]. Teatud rahutusi põhjustas täiendav albaanlaste sissevool ja asustus, kuid nende tuleks elavdas veelgi majandust ja nad tõestasid end ka heade sõduritena. 1415. aastal saabus Moreasse keiser Manuel, kes volitas täisealise Theodorose täieõiguslikuks despoodiks. 1416. aasta sõjakäigul vallutas Theodoros suure osa Ahhaia vürstiriigi jäänustest, mis 1407. aastast oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] protektoraat. 1423. aastal tabas Peloponnesost türklaste sõjakäik.<ref name="Fine"/>