Pärnu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
Uus-Pärnu (''Embeck'') tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud [[1265]]. See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates [[1318]]), [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]].
{{commonskat|Pärnu in the 16th century|16. sajand Pärnus}}
[[1543]]. aastal oli Uus-Pärnu [[linnamüür]]i sees asuv piirkond suhteliselt tihedasti hoonestatud: 110 numereeritud krundil oli 15 puidust-, 17 [[vahvärkhoone|vahvärk]]-, 11 määramata ja ülejäänud kivist hoonestust. Ülejäänud majad asusid väljaspool [[linnamüür]]i. Linnas oli väike aed. Riia mnt algus (Suure- ja Väike-Jõe Heno tänavani, Pargi, Suur-Sepa kuni Karja tänavani) oli hõreda puithoonestusega (elamud, majapidamishooned ja üksikud töökojad, hoonestus oli ühekorruseline, laokorrusega pööningul ja poodidega soklikorrusel. [[Eeslinn]]ades ja jõgede kallastel paiknesid [[Kalur|linnakalurite]] [[Hütt|hütid]]. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida-läänesuunaline [[Pikk tänav (Pärnu)|Pikk tänav]], (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk [[Nikolai tänav]].
[[1550]]. aastal oli linnas 70 kivist ja 30 puitelamut, 13 kõrtsi ja kivist aitasid, elanikke oli 1000–1200. Linna müüriga piiratud territooriumi suuruseks oli 6500 m². (Keskaegne linnastruktuur ja põhiosa hoonestusest ning tänavavõrgust likvideeriti 1954. aastal seoses [[Lenini allee]] rajamisega). [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus [[1560]]. aasta sügisel [[Pärnu vallutamine (1560)|rüüstas ja põletas linna]] venelaste sõjasalk, linn [[Pärnu vallutamine (1575)|rüüstati ja põletati uuesti]] [[1575]]. aastal.
{{commonskat|Pärnu in the 17th century|17. sajand Pärnus}}
[[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|Poola-Rootsi sõja]] ajal [[Pärnu piiramine (1617)|vallutasid linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjaväe toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi [[Liivimaa]]le.
[[File:Parnu Town Gate.JPG|pisi|[[Pärnu muldkindlustusvöönd]]i [[Tallinna värav]]]]
44. rida:
==Academia Gustaviana Carolina==
Rootsi võimu lõpuperioodil asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool]] (''[[Academia Gustaviana Carolina]]''). [[1695]].–[[1697]]. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust [[Pärnu]]sse.
[[File:BM06158Am.jpg|pisi|left|Pärnu linna plaan, [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpul. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
[[File:Bm04034am.jpg|pisi|left|Pärnu linna plaan, aastast 1784. Johann Christoph Brotze kogust]]▼
{{commonskat|Pärnu in the 18th century|18. sajand Pärnus}}
[[28. august]]il [[1699]] Pärnus avatud Academia Gustavo-Carolina pääses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna [[küüditamine|küüditamisest]]. Esimeseks Pärnu ülikooli rektoriks oli professor [[Michael Dau]]. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil selle tegevus katkes seoses linna [[kapituleerumine|kapituleerumisega]] [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] [[Venemaa keisririik|Vene]] vägedele [[12. august]]il [[1710]].
[[Pilt:Pärnu Eliisabeti kirik 2006.jpg|pisi|[[1747]]. aastal ehitatud [[Pärnu Eliisabeti kirik]]]]
52. rida ⟶ 54. rida:
[[22. juuli]]l 1710 saabus Pärnu linna alla kindralleitnant [[Rudolph Felix Bauer]] koos kuue tragunipolguga. Pärnu linnas, kus oli juba varem puhkenud katk, mis hävitas enamiku linna elanikkonnast oli linna garninson vähenenud 1000-lt mehelt 120-le. Pärnu garnison andis alla 12. augustil 1710,
{{Vaata|Pärnu piiramine (1710)}}
==Venemaa keisririigis==
▲[[File:Bm04034am.jpg|pisi|left|Pärnu linna plaan, aastast 1784]]
Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. Vene keisririigi võimude otsusel jäi Pärnu endiselt [[kindluslinn]]aks, et siselinnas oli ehitustegevus keelatud, arenesid eeslinnad: nn Riia maantee eeslinnast lõunas vene asustuse ja külastruktuuriga nn Morskoi eeslinn ehk [[Morskaja Slobodaa]], 1803. aastal valmis nn [[Nahksild]] (praeguse [[Pärnu Vanasild|Vanasilla]] kohal), moi soodustas senise eraldatud [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]] [[kaluriküla]] kasvamist linnajaoks. ▼
▲Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu,
[[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale [[Katariina II]]-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. [[18. sajand]]il elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati liin taas üles (1747. aastal valmis eesti kogudusele [[Pärnu Eliisabeti kirik]] ja 1768. aastal [[õigeusk|vene õigeusu]] kogudusele Jekateriina kirik), linnas asutati suured kaubakontorid [[Jacob Jace & Co]] (1737) ning [[Hans Diedrich Schmidt]]i kaubamajad (1741) (mis tegutsesid aktiivselt 1939. aastani), mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. Katariina II käsul ehitati Pärnu jõesuudmesse puitmuulid. Madala veeseisuga on nende postid tänapäevalgi näha. ▼
▲[[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud
[[File:0 Pärnu Ammende villa.JPG|pisi|Pärnu [[Ammende villa]]]]
[[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga. Aastatel [[1863]]–[[1864]] [[Kihnu]]st laevadega kohale veetud kividest ehitati uued muulid ja laoti 2 km pikkused [[muul]]id. Pärnu linna kaubanduse õitsengule ja aktiivsele ehitustegevusele linnas tegi lõpu [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade ajal]] kehtestatud [[kontinentaalblokaad]]. ▼
▲[[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga. Aastatel [[1863]]–[[1864]] [[Kihnu]]st laevadega kohale veetud kividest ehitati uued muulid ja laoti 2 km pikkused [[muul]]id. Pärnu linna kaubanduse õitsengule ja aktiivsele ehitustegevusele linnas tegi lõpu [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade ajal]] kehtestatud [[kontinentaalblokaad]].
{{commonskat|Pärnu in the 19th century|19. sajand Pärnus}}
===19. sajand===
Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine [[1834]]. aastal. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia [[insener]]i C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste [[Suur Gild]] ja käsitööliste [[Väike Gild]].
| |||