Erinevus lehekülje "Vähirakk" redaktsioonide vahel

Lisatud 1943 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
{{oodake}}
<!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.-->
{{See artikkel| räägib kehasisestest kasvajarakkudest; koekultuurides kasvatavate vähirakkude kohta vaata artiklit [[Vähirakkude koekultuur]]; vähivaktsiinides kasutatavate vähirakkude kohta vaata artiklit [[Vähivaktsiin]]}}
 
----
== Vähiraku geneetika ==
 
Vähirakkude täpseid arengu ja taandarengumehhanisme ei teata.
 
Üks vähirakk või vähirakkude kogum on [[kasvaja alge|kasvaja algmeks]].
Üks vähirakk või vähirakkude kogum on [[kasvaja alge|kasvaja algmeks]], raku võib suunata vähirakuks mutatsioonide esinemine nii jagunemisel, kasvul, [[diferentseerumine|diferentseerumisel]] ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurmas]] ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] vähirakus võib-olla isegi 10 000 – 100 000 [[mutatsioon]]i (nii somaatilisi kui pärilikke).
 
Genoomimuutused võivad olla [[kromosoomid]]e tasemel või [[DNA]]-tasemel.
Vähirakkude [[mitoos|mitootiline aktiivsus]] on harilikult kõrgem kui vastava koe harilikel rakkudel.
Raku võivad vähirakuks suunata mutatsioonide esinemine nii jagunemist, kasvu, [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[apoptoos|programmeeritud rakusurma]] juhtivates [[geen]]ides, ning rakk muutub käitumiselt pahaloomuliseks.
 
[[Selgroogsed|Selgroogsete]] vähirakus võib-olla isegi 10 000 – 100 000 [[mutatsioon]]i (nii somaatilisi kui pärilikke). Somaatilised muutused on organismi eluajal paikselt toimuvad muutused ja ei ole üldjuhul pärilikud<ref name="Pärilikkusmeditsiin">"Pärilikkusmeditsiin", tõlkinud Laine Trapido, Helle Lippmaa, toimetanud Tiiu Sulsenberg, Mait Raun, Katrin Hallas, lk 186 – 205, 2010, AS [[Medicina]], ISBN 9789985829929</ref> (inimestel esineb sagedamini kasvajavastane geeni TP53 mutatsiooni).
 
Vähkkasvaja koed on valdavalt monoklonaalsed pärinedes ühest emarakust, mis saab kasvueelise.<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />
 
Osad vähirakkude tüübid võivad pärineda ka [[kasvaja tüvirakud|kasvaja tüvirakkudest]].
 
Vähiraku tundemärkideks on :
*teatud arengujärgus rakkude geenide mutatsioonid ja uue fenotüübi kujunemine
*autonoomsus kasvu soodustavatest signaalidest - vähirakk toodab enda jagunemiseks soodustavaid signaale ise näiteks [[onkogeenid]] e aktivatsiooni kaudu, vähirakkude [[mitoos|mitootiline aktiivsus]] on harilikult kõrgem kui vastava koe harilikel rakkudel;
*autonoomsus kasvu piiravatest signaalidest - vähirakkude [[kasvajavastane geen|kasvajavastased geenid]] on inaktiveerunud;
*programmeeritud rakusurma vältimine - täpseid mehhanisme ei teata arvatakse, et võib seisneda kas onkogeenide aktivatsioonis või kasvajavastaste geenide inaktivatsioonis;
* ebanormaalne [[uussoonestumine]];
* DNA kahjustumine;
* immuunjärelvalve mehhanismide 'eksitamine';
* invasioon ümbritsevatesse kudedesse, [[metastaseerumine]] ja [[metastaas| siirete]] moodustamine.
 
Vähirakkudel on täiesti uus [[genotüüp]], mis aga võib ühe kasvajakolde piires samuti erineda, osad vähirakud ei ole liigispetsiifilised. Vähirakk on iseseisev ega sõltu ümbritsevatest keharakkudest, sünteesides ja [[sekretsioon|eritades]] [[tsütokiin]]e, elukohale vastavat tüüpi [[kasvufaktor]]eid ja ise neile reageerides, kasvades kas kiiresti või aeglaselt, endofüütselt või eksfüütselt ning liikudes teatavate mehhanismide abiga [[veresoon|vere-]] ja [[lümfisoon]]te kaudu ühest elundist teise. Selleks kasutavad pahaloomulised kasvajarakud kasvusignaale mis kutsuvad esile [[neovaskularisatsioon]]i - veresoonte kontrollimatu tekke ja 'puhkemise' (ingl ''sprouting''). [[Kapillaarid]]e ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade [[kasvaja]]te [[metastaseerumine|arengul]] vähktõveks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja [[lümfisoon]]te [[endoteel]]i kasvu ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivat kasvufatorit [[VEGF]].
Arvatakse, et vähirakul on palju sarnasusi [[tüvirakk]]udega<ref>Toivo Maimets, Viljar Jaks, Ade Kallas, Martin Pook, Martti Maimets, Elo Madissoon, Külli Zimmermann, [http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/tymri_rakubioloogia_27-28.pdfInimese Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp], veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)</ref> ja vähirakud võivad hakata paljunema inimese kõigis kudedes.
 
== Vähi kujunemisega seotud geenid ==
Kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid [[TIL-rakud]] aga arvatakse [[lümfisüsteem]]i (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakupopulatsioonide - [[leukotsüüt]]ide hulka, need rakud on pahaloomulsite kasvajarakkude püsivad kaaslased ja neid seostatakse enim nende [[apoptoos|hävitamisega]].
 
Vähi tekkele viivaid mutatsioone on tuvastatud paljudes geenides. Vähi kujunemisega seotud geenid liigitatakse kahte põhirühma: onkogeenid ja kasvajavastased geenid.<ref name="Pärilikkusmeditsiin" />
Kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.
 
== Onkoloogia ==
KasvajarakkudePahaloomuliste kasvajarakkude diferentseerumise astme ja kliinilise kulu alusel jagatakse kasvajad healoomulisteks, piirpahaloomulisteks või pahaloomulisteks kasvajateks.
 
Kasvajarakkude moodustatud kasvajakollete eemaldamiseks võidakse kasutada ka operatiivset ravi, kuid kuna pahaloomulised kasvajad on ümbritsevate kudedega tihedalt seotud võib kasvaja eemadamine võimatuks osutuda ja taasteket, milleks arvatakse üksiku infiltreerunud vähiraku olemasolust piisavat, ei saada välistada.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 204, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
* Piret Pappel, [http://novaator.ee/ET/meditsiin/vahk_on_sama_vana_kui_loomariik/ Vähk on sama vana kui loomariik], 25.06.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
* Allikas: Science Daily, [http://teadus.err.ee/v/loodus/ba8cc304-ea34-4122-a05e-97f11c821523 Iga vähirakk kasvab eri kiirusega], 14.08.2014, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)
 
; Somaatilised mutatsioonid
* Magali Olivier, Monica Hollstein, ja Pierre Hainaut, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2827900/ TP53 Mutations in Human Cancers: Origins, Consequences, and Clinical Use], Cold Spring Harb Perspect Biol. Jan 2010; 2(1): a001008., doi: 10.1101/cshperspect.a001008, PMCID: PMC2827900, veebiversioon (vaadatud 02.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
; [[Tsütokroom P450]] [[ensüümid]] inimeste vähirakkudes:
 
; Vähirakkude mitokondrid
* G Kroemer, [http://www.nature.com/onc/journal/v25/n34/full/1209589a.html Mitochondria in cancer], Oncogene (2006) 25, 4630–4632. ,doi:10.1038/sj.onc.1209589, veebiversioon (vaadatud 25.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
; Vähirakkude rakumembraan
* Konety BR, Getzenberg RH., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10629118 Nuclear structural proteins as biomarkers of cancer. Lühikokkuvõte.], J Cell Biochem. 1999;Suppl 32-33:183-91., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.pathguy.com/histo/014.htm Basic Histology -- Cancer Nuclei], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Drobic B, Dunn KL, Espino PS, Davie JR., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16383013 Abnormalities of [[kromatiin| chromatin]] in tumor cells. Lühikokkuvõte.], EXS. 2006;(96):25-47., veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* IMELINE TEADUS, [http://www.imelineteadus.ee/article/2011/4/26/vahki_saab_kuulata Uus tehnoloogia võimaldab vähkkasvajat "kuulda"], veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)
* Remco S Derr, Anneke Q van Hoesel, Anne Benard, Inès J Goossens-Beumer, Anita Sajet, N Geeske Dekker-Ensink, Esther M de Kruijf, Esther Bastiaannet, Vincent THBM Smit, Cornelis JH van de Velde ja Peter JK Kuppen, [http://www.biomedcentral.com/1471-2407/14/604 High nuclear expression levels of histone-modifying enzymes LSD1, HDAC2 and SIRT1 in tumor cells correlate with decreased survival and increased relapse in breast cancer patients], BMC Cancer 2014, 14:604 doi:10.1186/1471-2407-14-604, veebiversioon (vaadatud 24.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
[[Kategooria:Immunoloogia]]
[[Kategooria:Lümfisüsteem]]
[[Kategooria:Onkogeneetika]]
[[Kategooria:Onkoloogia]]
[[Kategooria:Rakubioloogia]]
24 052

muudatust