Eestimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eestimaa kubermangu piire muudeti [[12. aprill]]il ([[juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 30. märtsil) [[1917]], kui sellega liideti Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad: [[Pärnumaa]], [[Saaremaa]], [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]], moodustades nõnda nn Eestimaa rahvuskubermangu. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 liideti Eestimaa kubermanguga ka Narva linn. Koos Vene vägede lahkumisega, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal, Vene revolutsioonivalitsuse poolt uue haldusüksusena kehtestatud "rahvuskubermang" kaotati ja taastus Eestimaa kubermang, ühtlasi võeti taas kasutusele 1840. aastal [[Nikolai I]] poolt keelatud Eestimaa hertsogiriigi nimetus. Pärast 1918. aasta novembrit pole Eestimaad enam haldusüksusena eristatud, samuti kadus nimetuse Eestimaa kasutamine kindla piirkonna kohta. Hiljem (aga ka varem – vt. Reiman 1911) on Eestimaa nimetust kasutatud ebatäpselt kogu Eesti kui eestlaste poolt asustatud ala kohta, ilma et see oleks haldusüksuse nimi (naguvt artiklit [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei(nimi)]] nimes).

*[[Villem Reiman]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/339703‎ Eestimaa], [[Eesti Kirjandus]], 1911, lk 1-9.