Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Riia Rzeczpospolita Inflanty keskusena: sündikus -->sündiku |
|||
34. rida:
==Keskaeg==
1209. aastal ehitati [[Riia Püha Peetri kirik]]. 25. juulil [[1211]] pandi nurgakivi praegusele [[Riia toomkirik]]ule, kuid [[1215]]. aasta veebruaris-märtsis toimus
13. sajandi esimene poolel jätkus linnast välja jäävate territooriumide hoonestus; ehitati [[Püha Vaimu konvent]], 1225. aastal on esmakordselt mainitud [[Riia Püha Jakobi kirik]], [[Riia toomkirik]] ja [[Riia toomkapiitel|toomkapiitli]] hoone, teine piiskopiloss jne; linn ümbritseti uue kaitsevalliga, mis kulges piki Daugava jõge kuni [[Püha Vaimu konvent|Püha Vaimu konvendini]] ja piki Riia jõge kuni praeguse [[Püssirohutorn]]ini ning otsesuunas piki Torni tänavat. 1250. aastail asutati ka [[Tsistertslaste ordu]] [[nunn]]aklooster ja kirik (''Die Kirche des Cisterzienser-Nonnenklosters zu St. Marien bei St. Jakob'')<ref>[[Wilhelm Neumann]], [http://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-642-51377-0_7 Die Kirche des Cisterzienser-Nonnenklosters zu St. Marien bei St. Jakob]</ref>
73. rida:
[[1537]]. aastal alustati Riia uue kindlustussüsteemi väljaehitust, mille käigus loodi kuni 11 m kõrgune mullavall ning veetõkked.
[[Image:Sw BalticProv en.png|250px|thumb|[[Rootsi suurvõimu ajastu]] Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil]]
==Riia Rzeczpospolita Inflanty keskusena==
Aastatel [[1558]]–[[1583]] [[Vana-Liivimaa]] aladel toimunud [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] algetapi [[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] tulemusel sõlmis [[Moskva tsaaririik]] [[1582]]. aastal Poolaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Poolale ning Riia linn läks, [[7. aprill]]il [[1581]] Poola kuninga võimu alla, kuid jäi [[1582]]. aastani [[vabalinn]]a staatusesse, Riia oli ka 1561. aastal moodustatud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütekonna]] keskus.
| |||