Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
 
'''Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia''' (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on [[Viljandi|Viljandis]] asuv Eesti kõrgkool ja [[Tartu ÜlikooliÜlikool]]i kolledž (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidusõppes, ühel bakalaureuseõppekaval ning magistriõppes. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. Kultuuriakadeemia motoks on Omakultuursed terviklahendused. 2013. aasta septembri seisuga õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias üle 700 tudengi. Kultuuriakadeemia direktor on [[Anzori Barkalaja]]. Akadeemial on neli akadeemilist osakonda.
 
==Õpe / Erialad==
80. rida:
 
==Ajalugu==
 
Kuigi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on selle nime all alates 2005. aastast tegutsenud, ei ole kool ometi rajatud tühjale kohale.
 
Õppeasutuse ajalugu ulatub aastasse 1952 kui Tallinnas loodi Tallinna Kultuurharidusala Kool (hilisem Tallinna Kultuurharidustöö Kool), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks.
88. rida ⟶ 86. rida:
1991. a sügisel alustas tööd kultuurialast kõrgharidust andev õppeasutus Viljandi Kultuurikolledž. Traditsioonilistele erialadele - raamatukogundus, koori- ja tantsujuhtimine - lisandus mitu uut: rahvamuusika, vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitmed teatrirakenduslikud erialad (butafoor-dekoraator, valgus-ja helirežissöör, näitejuht-teatritöö korraldaja).
 
2003. a toimus järjekordne nimemuutus ja Viljandi Kultuurikolledžist sai Viljandi Kultuuriakadeemia. Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. a augustis ühinemisleping Tartu Ülikooliga ja õppeasutus sai praeguse nime.
 
2013. a juunis lahkus Infohariduse osakond Tartusse, kus osakond liitus eelnevalt olemas olnud ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni õppetooliga, olles nüüd osa ajakirjanduse-, kommunikatsiooni- ja infoteaduseinstituudist. Osakonna lahkumisega vähenes kultuuriakadeemia liikmeskond ligi 350 inimese võrra.