Arutelu:Joule-Thomsoni efekt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
20. rida:
# Me peaksime kasutama lugeja suunamiseks ümbersuunamist, sest a) see on lollikindlam kui tekstisisene otsing (otsing ei pruugi leida ning on raskemini kasutatav) ja b) kui lugeja ei satu otsinguga kohe õigesse kohta, siis ta on õigustatud arvama, et artiklit ei ole. Andres [[Eri:Kaastöö/146.255.183.105|146.255.183.105]] 31. oktoober 2014, kell 09:08 (EET)
: Ma ei saa aru, mida ma veel selgitama pean. Ma ei saa aru, kuidas me nõuame kummalgi juhul, et lugeja on veast teadlik. Minu meelest ei nõua. Mis lollikindlusesse puutub, siis olgu peale, on küll praegu nii. Aga samas on minu meelest ilmselge, et antud kuju peks otsinguga välja tulema. Ootame kuni nad selle jälle täiesti korda teevad. Kui on näha, et asi tuleb otsinguga välja, siis ma ei saa aru, kuidas saab arvata, et seda pole. Ja kui sellisel juhul suunamise järgi otsest vajadust pole ja selle tegemata jätame, on kirjutaja (artikli kirjutaja, mitte otsisõna kirjutaja) tõenäoliselt tähelepanelikum ja otsib üles õige pealkirja. Pikne 31. oktoober 2014, kell 11:43 (EET)
:: Tekstisisene otsing ei ole mõeldud pealkirja otsimiseks. Miks peaks lugeja seda kasutama, kui ta saab juba teada, et selle pealkirjaga artiklit pole. Kust ta peaks seda teadma, et see on teise pealkirja all? Minu meelest me teeme ilmaaegu lugeja elu raskeks. Leian, et see tõesti ei ole lugejasõbralik.
:: Ja mina ei saa aru, miks see peaks tingimata otsinguga välja tulema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2014, kell 22:28 (EET)
Naase leheküljele "Joule-Thomsoni efekt".