Erinevus lehekülje "Keemilised omadused" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
[[Keemiline aine|Aine]] '''keemilised omadused''' ilmnevadon tema[[aine omadused]], mis ilmnevad [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]], milles muutubsee aine keemiline olemusosaleb.
 
[[Molekul]] on aine kõige väiksem osake, milles säilivad tema keemilised omadused. Stabiilset ainet ([[lihtaine|liht-]] ja [[liitaine]]id) iseloomustab kindel keemiline koostis, [[molekulmass]] ja [[struktuur]] (seejuures ka ruumiline [[Molekuli konfiguratsioon|konfiguratsioon]]) ning molekulidevahelised toimed – need määravad ka [[aine omadused]]. Keemilisi omadusi saab kindlaks teha muutes aine olemust (identiteeti), seega selle reaktsioonide kaudu.
 
Keemilised omadused on aluseks ainete [[keemianomenklatuur|klassifitseerimisel]], näiteks [[metallid]], [[halogeenid]], [[happed]], [[alkoholid]], [[alkeenid]], [[areenid]] jne. Mingit aineklassi iseloomustavad vastavale ainegrupile ühised keemilised omadused. Erinevused ainete keemilistes ja [[füüsikalised omadused|füüsikalistes omadustes]] võimaldavad aine identifitseerimist, ainete segu komponentide üksteisest [[lahutusmeetodid|lahutamist]] ja puhastamist.
 
Aine keemilised omadused on tema keemiline stabiilsus, [[reaktsioonivõime]], [[oksüdatsioon|oksüdeeruvus]], [[happesus]], [[broomiarv]], [[polümerisatsioon|polümeriseeruvus]], [[toksilisus]] jne. Aine keemilisi omadusi saab kindlaks teha, mõjutades seda keemiliselt. Keemilisi omadusi määratakse tihti klassikalise keemilise [[analüütiline keemia|analüüsi]] meetoditega nagu [[mahtanalüüs|maht-]] ja [[kaalanalüüs]].
 
==Vaata ka==