Kasutaja:Mvasar/Neutrofiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mvasar (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mvasar (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Neutrofiil''' ehk granulotsüüt ehk polümorfonukleaarne leukotsüüt on kõige arvukamalt esindatud [[leukotsüüt]]. LeukotsüütoLeukotsüüte nimetakasenimetatakase ühiselt valgeteks [[vererakk]]udeks või verelibledeks. [[Imetaja]]tel moodustab see 40−70% kõikidest [[veri|vere]] tuumaga rakkudest. Nad moodustavad põhilise osa kaasasündinud [[immuunsüsteem]]ist. Neutrofiilid moodustuvad [[luuüdi]] [[tüvirakk]]udest. Neutrofiilid on lühikese elueaga ja väga liikuvad. Koos [[basofiil]]ide ja [[eosinofiil]]idega moodustavad neutrofiilid põhilise osa polümorfonukleaarsest raku perekonnast.<ref>Witko-Sarsat, V; Rieu P, Descamps-Latscha B, Lesavre P, Halbwachs-Mecarelli L (2000). „Neutrophils: molecules, functions and pathophysiological aspects” Lab Invest 80 (5): 617–53. PMID 10830774</ref><ref>Klebanoff, SJ; Clark, RA (1978). The Neutrophil: Function and Clinical Disorders. Elsevier/North-Holland Amsterdam. ISBN 0-444-80020-4</ref><ref>Nathan, C (Mar 2006). „Neutrophils and immunity: challenges and opportunities” Nature Reviews Immunology 6 (March): 173–82 PMID 16498448</ref><br />
 
Neutrofiilid on [[fagotsüüt|fagotsüüdid]] ja neid leidub enamasti [[vereringe]]s. [[Nakkus]]e algstaadiumis on neutrofiilid esmased [[rakk|rakud]], mis reageerivad [[põletik]]ule ja migreeruvad põletiku piirkonda. Neutrofiilid kasutavad kemotaksist, et migreeruda algul mööda [[veresoon]]i, hiljem läbi [[sidekude]]de. Orienteerumiseks kasutavad nad signaale, näiteks [[interleukiin-8]] ([[interleukiin-8|IL-8]]), [[C5a]], [[fMLP]] ja [[leukotrieen B4]]. Surnud neutrofiilid on [[mäda]] põhiline koostisaine, mis annab mädale kollakashalli või kollakasrohelise välimuse.<ref>Murphy, Kenneth; Travers, Paul; Walport, Mark. (2008). „Immunobiology, Seventh Edition”: 88-89</ref><br />