Erinevus lehekülje "Voldemar Mellik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Voldemar Mellik''' ([[1838]]. aastani '''Voldemar Melnik'''; [[11. mai]] [[1887]] [[Purtse]] – [[24. november]] [[1949]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kujur]] ja pedagoog.<ref name="EKABL">[[EKABL]], lk 308</ref>
 
== Elukäik ==
Voldemar Mellik sündis külakooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel [[1895]]–[[1898]] Purtse külakoolis, seejärel kuni [[1904]]. aastani [[Narva linnakool]]is. Aastal [[1906]] lõpetas ta [[Narva Poeglaste Gümnaasium]]i õpetaja kutsega ning asus tööle Purtse külakoolis.
 
Aastal [[1907]] asus ta õppima [[Peterburi]]s [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is, alates [[1911]]. aastast õppis kujurite [[Matvei Tšižov]]i ja N. Arlamovi ateljees ning sai [[1914]]. aastal modelleerimise alase rakenduskunstniku ja joonistusõpetaja diplomi. Järgneva aasta veetis ta vabakuulajana [[Peterburi kunstiakadeemia]] juures ja tegutses vabakunstnikuna. Aastal [[1918]] asus Mellik elama [[Eesti]]sse, kus töötas kuni [[1921]]. aastani joonistusõpetajana, seejärel käis koos [[Konrad Mägi|Konrad Mäega]] [[Lääne-Euroopa]] kunstieluga tutvumas.<ref name="EKABL"/>
 
Aastatel [[1920]]–[[1935]] õpetas ta vaheajaga [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] ja [[Riigi Kunsttööstuskool]]is [[skulptuur]]i ja [[joonistamine|joonistamist]]. Oli 1920. aastast kunstiühing [[Pallas]]e liige (1924 esimees), aastast 1938 [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige. 1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees.[[1940]]–[[1941]] oli [[Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool|Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli]] õppejõud, [[1942]]–[[1943]] [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i direktor ja õppejõud ning [[1944]]–[[1949]] [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi]] õppejõud, alates [[1945]]. aastast joonistuskateedri juhataja.<ref name="EKABL"/>
 
==Isiklikku==
 
==Looming==
Voldemar Mellik viljeles [[portree]]d, [[monumentaalskulptuur]]i, [[vabaplastika]]t, ka [[keraamika]]t ja [[klaasehistöö]]d. Materjalidest eelistas ta [[graniit]]i ja [[pronks]]i. Ta tegi palju [[mälestusmärk]]e ja [[hauasammas|hauasambaid]]. Tema loomingu kõrgaeg langeb 1930ndatesse, mis temalt valmis terve rida graniidist aktiskulptuure.<ref>Mari Pill, Eesti 1930. aastate kunst, Sirp ja Vasar, 6.08.1976</ref>
 
Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti [[monumentaalkunst]]is. Tema "Põlevkivikaevur" sai [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus]]el ''grand prix''.<ref name="Viru" /> Ta on loonud mitmeid hauamonumente ja 12 Vabadussõja mälestussammast üle Eesti.<ref name="Viru" /> Üheks tema tuntumaks tööks on kindlasti [[Viru väljak]]u haljasalal asuv purskkaevuskulptuur "Poisid kalaga" (1945).
 
Oli 1920. aastast kunstiühing [[Pallas]]e liige (1924 esimees), aastast 1938 [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e peasekretär ja sihtkapitali nõukogu liige.
1934. aastal Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi esimees.
 
==Teoseid==