Redaktsioon: 27. oktoober 2014, kell 15:25 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. oktoober 2014, kell 13:45 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 930 muudatust püüan sisu pisut sõnade levinuma eestikeelse kasutusega kokku viia Uuem muudatus →
4. rida: Et aine molekul on ruumiline dünaamiline süsteem, määravad peale aatomite liigi ja arvu molekuli omadusi veel aatomite omavaheline seostatus (sidemed) ja aatomite paigutus üksteise suhtes. Nende aspektide näitamiseks kasutatakse struktuurivalemeid, kus aatomitevahelisi keemilisi sidemeid tähistavad kriipsud. Struktuurivalemid jagatakse tavaliselt [[lihtsustatud struktuurivalem\|lihtsustatud]], [[graafiline struktuurivalem\|graafilisteks]], [[tasapinnaline struktuurivalem\|tasapinnalisteks]] ja [[ruumiline struktuurivalem\|ruumilisteks struktuurivalemiteks]]. [[Orgaanilised ühendid\|Orgaaniliste ühendite]] struktuurivalemeid kirjutatakse enamasti ratsionaalsel kujul: kondenseeritud struktuuridena (näiteks [[etanool]] CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH või [[dimetüüleeter]] CH<sub>3</sub>OCH<sub>3</sub> või ''n''-[[pentaan]] CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>3</sub>CH<sub>3</sub> või [[isopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>CHCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> või [[neopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>C) või [[skelettstruktuur]]idena, nagu näidatud järgneval joonisel. Skelettstruktuurides näidatakse [[süsinik]]u aatomite vahelised [[kovalentne side\|kovalentsed sidemed]], mille lõikumispunktides olevad süsiniku aatomid ja nende süsiniku aatomitega seotud [[vesinik]]u aatomid on juurdemõeldavad, arvestades, et süsinik on nelja[[valentsus\|valentne]]. Näiteks pentaani isomeeride, [[isopreen]]i ja [[benseen]]i skelettstruktuurid on sellised:▼ ▲[[Orgaanilised ühendid\|Orgaaniliste ühendite]] struktuurivalemeid kirjutatakse enamasti ratsionaalsel kujul: ~~kondenseeritud~~lihtsustatud ~~struktuuridena~~struktuurivalemina (näiteks [[etanool]] CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH või [[dimetüüleeter]] CH<sub>3</sub>OCH<sub>3</sub> või ''n''-[[pentaan]] CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>3</sub>CH<sub>3</sub> või [[isopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>CHCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> või [[neopentaan]] (CH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>C) või ~~[[skelettstruktuur]]idena~~graafilise struktuurivalemina, nagu näidatud järgneval joonisel. ~~Skelettstruktuurides~~Graafilistes struktuurivalemistes näidatakse [[süsinik]]u aatomite vahelised [[kovalentne side\|kovalentsed sidemed]], mille lõikumispunktides olevad süsiniku aatomid ja nende süsiniku aatomitega seotud [[vesinik]]u aatomid on juurdemõeldavad, arvestades, et süsinik on nelja[[valentsus\|valentne]]. Näiteks pentaani isomeeride, [[isopreen]]i ja [[benseen]]i ~~skelettstruktuurid on sellised~~nii: {\| align="center" class="wikitable" 20. rida ⟶ 22. rida: \|} Tasapinnalises struktuurivalemis näidatakse kõigi aatomite vahelisi sidemeid. ==Modifitseeritud struktuurivalemid==▼ [[Orgaaniline keemia\|Orgaanilises keemias]] kasutatakse modifitseeritud struktuurivalemeid, näitamaks [[keemiline ühend\|ühend]]i spetsiifikat. [[Areenid\|Aromaatset tsüklit]] tähistatakse tihti ringiga tsükli sees. Ainete [[homoloogiline rida\|homoloogiliste ridade]] ja [[polümeerid]]e valemites näidatakse sulgudes korduva lüli koostis ja lülide arv [[alaindeks]]ina. Näiteks CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>CH<sub>3</sub> tähistab normaalsete [[alkaanid]]e homoloogilist rida, kus n = 1, 2, 3, jne või [[polüetüleen]]i, kus n > 1000.▼ [[Pilt:Milchsäure Enantiomerenpaar.svg\|pisi\|[[S-piimhape\|S-piimhappe]] (vasakul) ja [[R-piimhape\|R-piimhappe]] (paremal) molekulid ei ole ühitatavad, need on üksteise suhtes [[enantiomeer\|peegelisomeerid]].]] Ruumilise struktuurivalemiga on tegu, kui [[Stereoisomeer\|~~Ruumiliste~~ruumiliste isomeeride]] ([[enantiomeer]]ide ehk peegelisomeeride) struktuurivalemites näidatakse tasapinna suhtes ette (kolmnurgaga tähistatud side) ja taha (katkestustega tähistatud side) paigutuvad aatomid (vaata kõrvalolevat joonist). Struktuurivalemistest kõige vanemad on ~~kondenseeritud~~lihtsustatud struktuurivalemid. Need töötati välja ajal, mil trükitehnilised vahendid piirasid graafiliste vahendite kasutamist trükitekstis ja sellepärast olid eelistatud niisugused esitusmeetodid, mis kasutasid tähti ja numbreid ning olid esitatavad hariliku teksti kujul. Näiteks (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>CHOH ehk CH(CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>OH ([[2-propanool]]). Kuigi see süsteem on tsükliliste ainete esitamisel probleemne, kasutatakse seda lineaarsete struktuuride esitamisel laialdaselt tänapäevani. ~~[[Skelettvalem]]id~~Graafilised struktuurivalemid on kujunenud standardiks keerukamate orgaaniliste ainete molekulide esitamisel. Esimesena kasutas neid saksa keemik [[Friedrich August Kekulé]], kes avastas lihtsaima aromaatset tsüklit sisaldava aine benseeni struktuuri aastal [[1865]]. ▲==Modifitseeritud struktuurivalemid== ▲[[Orgaaniline keemia\|Orgaanilises keemias]] kasutatakse modifitseeritud struktuurivalemeid, näitamaks [[keemiline ühend\|ühend]]i spetsiifikat. [[Areenid\|Aromaatset tsüklit]] tähistatakse tihti ringiga tsükli sees. Ainete [[homoloogiline rida\|homoloogiliste ridade]] ja [[polümeerid]]e valemites näidatakse sulgudes korduva lüli koostis ja lülide arv [[alaindeks]]ina. Näiteks CH<sub>3</sub>(CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>CH<sub>3</sub> tähistab normaalsete [[alkaanid]]e homoloogilist rida, kus n = 1, 2, 3, jne või [[polüetüleen]]i, kus n > 1000. == Struktuurimudel == 47. rida ⟶ 51. rida: [[Kategooria:Keemia]] ~~[[Kategooria:Keemilised ained]]~~ ~~[[es:Fórmula estructural]]~~

Struktuurivalem: erinevus redaktsioonide vahel