Otepää lahing (1210): erinevus redaktsioonide vahel

Novgorodi ja Pihkva valitsejate [[Mstislav Mstislavitš]]i ja [[Vladimir Mstislavitš]]i sõjakäik võis olla seotud nende tolleagse liidusuhtega [[Riia piiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albertiga]], kes oli alates 1208. aastat ugalastega sõjajalal. Otepää alistamisega aidati piiskoppi, kuid püüti samas ennetada tema pretensioone sellele piirkonnale, mis varemgi oli Novgorodi ja Pihkva huvisfääri kuulunud. Viimati hävitati Otepää linnus nt 1191./1192. aastal. Veidi enne 1210. aasta sõjakäiku Otepääle oli Mstislav käinud rüüsteretkel ka [[Virumaa]]l [[Tõrma (Rakvere)|Tõrmas]] (teise tõlgenduse järgi [[Torma]]s).<ref name=HLK>HLK, XIV 2, lk 103</ref><ref>Selart, lk 43–44</ref><ref>Indriķa hronika, XIV, kommentaar 4</ref><ref name=Vahtre>Vahtre, lk 66</ref>

[[Henriku Liivimaa kroonika]] järgi kestis piiramine 8 päeva, kuni seesolijad vee ja toidu nappuse tõttu rahu palusid. Ugalased maksid piirajatele 400 [[nogaata]]t (tõenäoliselt umbes 80 kg hõbedat). Mõned ugalased ka ristiti, kuid laiaulatuslikum ristimise lükati tulevikku ja vürstide vägi lahkus. Vene kroonikate järgi võis 1211./1212. aastal toimuda veel üks sõjakäik Otepääle, kuid üldiselt arvatakse, et tegu on [[Läti Henrik]]u kirjeldatud retke eksliku dateerimisega. Kuna hiljem, 1215. aastal lasi Ugandi ristida ja oma võimule allutada Riia piiskop, siis tekitas see konflikti ja sõja tema ning Novgorodi ja Pihkva valitsejate vahel, kuna kumbki pool pidas piirkonda endale kuuluvaks.<ref name=Vahtre /><ref>HLK, XIV 2, kommentaar 4, 7, lk 103, XX 3, lk 173</ref><ref>Indriķa hronika, XIV, kommentaar 8</ref>