|
'''Eesti filmikunst''' käsitleb [[Eesti]]ga seotud [[filmikunst]]i ajalugu. Eesti filmikunsti alguseks loetakse [[30. aprill]]i [[1912]], kui fotograafina tuntud [[Johannes Pääsuke]] filmis Utotškini lendu [[Tartu]] kohal<ref. Need kaadrid jõudsid filmiekraanile [[1. mai]]l [[1912]] filmis name="Histrodamus[[Utotškini lendamised Tartu kohal]]".<ref>[http://web.archive.org/web/20141028202039/http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4362&layer=266&lang=est Eesti filmi algus]. Histordamus.ee (vaadatud 28.10.2014)</ref>. Need kaadrid jõudsid filmiekraanile [[1. mai]]l [[1912]] filmis "[[Utotškini lendamised Tartu kohal]]"<ref name="Histrodamus"/>.
Enne Eesti oma filmikunsti algust näidati seal esimesi lühifilme 19. sajandi lõpus<ref name="Histrodamus"/>.
==Eesti kino ajalugu==
Esimene kinoks ehitatud maja [[Eesti]]s avati [[17. aprill]]il [[1908]]. aastal [[Tartu]]s ülejõel: Elektri teater – [[Illusion (kino)|Illusion]], kus oli 360 istekohta. 4. kuni 6. aprilli programm on järgmine: 1) Kapp, 2) meri kuupaistel, 3) kuradi reisikäik, 4) armukadedus ja nõdrameelsus, 5) nõid ja liblikad, 6) tulekahju.
[[Tallinn]]as sai [[1908]]. aasta esimesel poolel filme vaadata: jaama lähedal [[Näituse väljak (Tallinn)|Näituseväljak]]u paviljonis tegutses rändkino "[[Grand Imperial Vio]]", Harjumäel "[[The English Biograph Co. London]]" ning [[Promenaad (Tallinn)|Promenaad]]i ääres Rotermanni ja [[Rotermanni piiritusevabrik|piiritusevabrik]]u vastas teater "Modern." [[Rataskaevu tänav]]as näitas elavpilte [[Karl Stefani Elektro-Biograph]].
[[1908]] aasta kevadel hakati Tallinna endise [[Saksa Teater|saksa teatri]] asemele [[Vene turg|Vene turul]], praeguse [[Virumägi|Musumäe]] vastas, ehitama uut kinohoonet "[[Metropol (kino)|Metropol]]," mis avati 26. juulil [[1908]] kell pool üheksa õhtul. 1926. aastal oli Tallinnas 17 kino, Tartus 5, Narvas 3, Valgas, Pärnus, Rakveres ja Viljandis kaks.
<ref>[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=528:ks-sajast-lahtisest-otsast&catid=4:film&Itemid=3&issue=3203 Üks sajast lahtisest otsast]. Sirp. 25.04.2008</ref>
[[Öömisjon]]i seltsi koosolekul 28. detsembril 1932 väljendas pastor [[Adalgoth Seck]] oma muret selle üle, et mõned kirikuõpetajad joovad, suitsetavad ja külastavad kinosid, selle asemel, et oma eeskujuga kasvatavalt mõjuda<ref>Elu mädapaiseid lahkamas. Sõnumed, 29. detsember 1932, nr. 299, lk. 3.</ref>.
===Kino Nõukogude Eestis ja hiljem ===
[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] natsionaliseeris oma otsusega 30. septembrist [[1940]] Eestis 47 kino. Tallinnas tegutses sellal 14 kino (Nõmme linnajaos oli siis kaks kino).
[[1957]]–[[1959]] ehitati Kopli keskusse [[Stalinistlik arhitektuur|hilisstalinistlikus stiilis]] [[kino Rahu]]. Seal on nüüd [[kasiino]]. [[1960]]. aastate lõpus lammutati kino [[Pelgurand (kino)|Pelgurand]], mis asus barakitaolises endises [[sõjaväekasarm]]u sööklas [[Pelguranna]]s.<ref>http://li.tl/v/iL7</ref> [[1977]] lammutati kino [[Forum (kino)|Forum]] (vana nimega [[Apollo (kino)|Apollo]]) [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]]. Umbes 1974–1975 suleti Tallinnas kino [[Partisan (kino)|Partisan]]. Stalinistlik oli ka 1940. aastate lõpul avatud väike kino Pirital, mis kevadel [[1988]] avati kui [[Eesti Reklaamfilm]]i ja Soome firma Multimedia OY ühisettevõtte kohvik-kino Pirita ning vaatesaali toodi ümarad lauad. Viimasena ehitati 1987–1989 Lasnamäele [[kino Lindakivi]]. Vabariigi saabudes loobuti seal kinoseanssidest.
[[1991]]. aastal oli Tallinnas 12 kino. [[2009]]. aastal töötas neist [[Kosmos (kino)|Kosmos]], pooles maja osas [[Sõprus (kino)|Sõprus]] ja [[Kinomaja]]. [[Viru tänav]]a keskel oli [[Pioneer (kino)|Pioneer]] ehk Skandia, tollal Tallinna vanim tegutsev kino. Kunagist kino reedavad siiani hiiglasuured plakatinišid fassaadil teisel korrusel. [[Vana turg|Vana turu]] alguses kangi all olnud [[Helios (kino)|Helios]], mille projekteeris [[Edgar Johan Kuusik]], oli aastast 1939 Tallinna esinduskino. [[Balti jaam]]a juures asus kino [[Lembitu (kino)|Lembitu]] (algse nimega Diana), mis avati 1935. aastal ja mille kavandas arhitekt [[Eugen Habermann]]. Peale [[Eesti NSV]]-d kolis kinoruumidesse [[Päästearmee]]. [[1996]]. aastal suleti kino [[Tartu maantee]]l Keskturu juures olev [[Eha (kino)|Eha]], mis avati [[1973]]. aastal. Hiljem on seal paiknenud [[pank]], kaltsukas, siis [[rula]]rada ja lõpuks toidupood ja [[kasiino]]<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/FA89D06708E7663DC225726B006C69C4 Amarcord ehk Tallinna endised kinohooned]. Ekspress 25.01.2007</ref>.
2007. aastal tegutses Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel Eestis 12 kino kokku 67 saaliga.
==Viited==
==Vaata ka==
*[[Eesti filmide loend]]
*[[Eesti kinode loend]]
==VälislingidKirjandus==
*[http://www.hot.ee/seadustekogu/skv-1-3.html Kinoseadus (RT 1938, 39, 356)]
*[[s:Mida filmis võib näidata ja mida mitte|Mida filmis võib näidata ja mida mitte]]. Uus Eesti, 8. september 1937.
[[Kategooria:Eesti filmikunst| ]]
| 