Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
20. rida:
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|left|Kirik 1794. aastal]]
Tartu Jaani Kirikut puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani Kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]] <ref>Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' - ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk. 207</ref>. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani Kiriku ehitamiseks <ref>''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr. 2819</ref>. Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel <ref>Kaur Alttoa, ''Tartu Jaani Kirik'' - ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk. 46</ref>.
Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale <ref>Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 43-44</ref>. Esialgu on ehitis olnud puidust - praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e <ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogilisest uurimisest'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 23</ref> <ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö'', juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk. 46jj</ref>. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]i algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s. t puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat. <ref>Andres Tvauri, ''Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement '', Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk. 71, 76-77</ref>
| |||