Redaktsioon: 29. oktoober 2014, kell 15:33 redigeeri ETammekivi (arutelu \| kaastöö) 97 muudatust →‎Lahusti valik ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. oktoober 2014, kell 15:34 redigeeri eemalda ETammekivi (arutelu \| kaastöö) 97 muudatust →‎Jahutamine ja kristalliseerumine Uuem muudatus →
70. rida: Lahus jäetakse toatemperatuurile jahtuma mõnekümneks minutiks. Kui kristalle ei moodustu, siis jahutatakse jäävanni (jää ja vee segu) abil lahus veelgi madalama temperatuurini. Kuna madalama temperatuuri juures tahke aine lahustuvus halveneb, siis on võimalik saada suurem ümberkristallimise saagis. Kiiret jahutamist kasutatakse harva, sest nii tekivad väiksemad kristallid ja kristallimoodustumise käigus võivad lisandid [[ioonvõre\|kristallivõresse]] kinni jääda.<ref name="Eaton" /> Kristallide moodustumist saab soodustada, kui hõõruda lahust klaaspulgaga vastu kolvi seina ehk [[tritureerimine\|tritureerida]]. Mitteküllastunud lahuse puhul võib lahustit vähemaks aurutada, et produkt saaks ~~väljakristalliseeruda~~välja kristalliseeruda.<ref name="Eaton" /> [[Üleküllastumine\|Üleküllastunud]] lahuse puhul lisatakse ümberkristallimise kolbi paar tahke aine kristalli, et nende pinnal saaks toimuda kristalliseerumine ([[idustamine]]). Kui ei ole tahke aine kristalle kõrvale pandud, siis saab lenduva solvendi puhul idustamiseks vajaminevad kristallid samast lahusest, kastes klaaspulga lahusesse ning oodates, kuni solvent aurustub ja kristallid tekivad.<ref name="Recrystallization" /> ===Kristallide eraldamine ja pesemine===

Kasutaja:ETammekivi/Ümberkristallimine (keemia): erinevus redaktsioonide vahel