Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 20:36 redigeeri Mustrebane (arutelu \| kaastöö) 210 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 21:02 redigeeri eemalda Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=aprill\|aasta=2007}} [[Pilt:World Inflation rate 2010.png\|thumb]] '''Inflatsioon''' on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus ~~vähendab~~näitab raha ~~reaalset~~reaalse ~~ostujõudu~~ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni [[Statistikaamet]], kes avaldab igakuiselt andmed [[tarbijahinnaindeks]]i ning selle osakomponentide muutuste kohta. Hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ning kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele negatiivne. Kuigi lühiajaliselt võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, on pikas perspektiivis kõige olulisem hinnataseme determinant [[rahapakkumine]]. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii [[Euroopa Keskpank]] kui ka Ühendriikide [[Föderaalreserv]] on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära.

Inflatsioon: erinevus redaktsioonide vahel