Vikipeedia

Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Täpsemaks
19. rida:
* [[Heliprotsessor]], kasutatakse stuudiotes ja raadiojaamades
 
== Personaalarvuti mikroprotsessorite ajalugu ==
== Ajalugu ==
=== AMD protsessoridmikroprotsessorid ===
 
*AMD alustas protsessoritemikroprotsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu on ta teine suurem protsessoritootjamikroprotsessorite tootja Inteli kõrval.
*1995. aastal tulid välja AMD esimesed protsessoridmikroprotsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100 MHz.
*Nendele järgnes 1996. aastal K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
*1997. aastal ilmusid K6-protsessoridmikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz.
*1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
*1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
*2000. aastal loodi AMD K-7 Duroni protsessorimikroprotsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessormikroprotsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550 MHz.
*2001. aastal tuli seeria protsessoreidmikroprotsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550 MHz, AMD Athlon4 950–1400 MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667 MHz, AMD Duron(Morgan) – 1000–1300 MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800 MHz.
*2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250 MHz.
*2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessormikroprotsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166 MHz.
 
=== Inteli protsessoridmikroprotsessorid ===
*1970. aastatel alustati protsessoritemikroprotsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessoridmikroprotsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
*1982. aastal valmis 80286 protsessormikroprotsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
*1985. aastal valmistati esimene 32-bitine protsessormikroprotsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-protsessoritemikroprotsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
*1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
*1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
*1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486-protsessorimikroprotsessori seeria viimane mudel.
*1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreidmikroprotsessoreid.
*1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessormikroprotsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessorimikroprotsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessormikroprotsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450 MHz.
*1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
*1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz-ni.
50. rida:
*2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
 
===Cyrix/IBM protsessoridmikroprotsessorid===
 
* 1993. aastal loodi esimene Cyrixi protsessormikroprotsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küünis 233 MHz-ni.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 protsessoridmikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250 MHz.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor"