Maavarade kaevandamine Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mvarblane (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mvarblane (arutelu | kaastöö)
4. rida:
Maavaravarud erinevad piirkonniti mahus ja kvaliteedis. [[Eesti]]s on piisavalt ehitusmaavarasid, kuid nende varud paiknevad üle riigi territooriumi ebaühtlaselt. Suurimad [[paekivi]][[Maardla|maardlad]], mis pakuvad tööstuslikult huvi, asuvad peamiselt Eesti põhjaosas. Liivamaardlaid leidub ühtlaselt üle Eesti, kuid nende teke on olnud erinev. Näiteks [[Läänemeri|Läänemere]] arengustaadiumitega seotud liiva- ja [[kruus]]amaardlad asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Liustikujõe poolt tekitatud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leiab rohkem Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid leiab kogu Eestis, kuid tuleb silmas pidada, et kruus on geoloogilise tekke poolest kõige piiratum maavara ning näiteks Harjumaal on selle varu suures ulatuses juba väljatud<ref>Eesti Geoloogiakeskus. Eesti ehitusmaavarad. http://www.egk.ee/asutusest/eesti-ehitusmaavarad/</ref>.
 
Umbes 50 km piires [[Tallinn]]<nowiki/>ast paikneb üle 50 % Eesti ehituslubjakivi ja ehitusliiva aktiivsest varust. Seega mõjutab Harju maakonnas nende maavarade kaevandamine ning kasutamine lubjakivi ja ehitusliiva bilanssi kõige enam.
 
== Geoloogiline uuring ==