Idumea: erinevus redaktsioonide vahel

Idumead mainitakse esmakordselt 1208. aasta [[paavst]] [[Innocentius III]] [[bulla]]s, kus öeldakse, et idumealased (''Idumeos'') koos liivlaste, [[võndlased|võndlaste]] ja osade latgalitega on ristiusu vastu võtnud.<ref>Indriķa hronika, XI (kommentaar 1)</ref> Henriku Liivimaa kroonika järgi tehti piirkonna Riia piiskopkonnale allutamisega algust 1206. või 1207. aastal, kui [[Riia]]st saadetud [[preester]] [[Daniel (preester)|Daniel]] seal [[ristimine|ristimist]] ja kiriku ehitamist alustas.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, X (15), lk 69</ref> Piirkonna keskuseks kujunes [[Straupe]].<ref>Latvijas vēstures enciklopēdija</ref> Idumea territooriumil [[Kudums]]i [[Baznīckalns]]i mäel asus tõenäoliselt kroonikas mainitud [[Urele linnus]].<ref>Indriķa hronika, XXII (kommentaar 15)</ref> Hilisemate [[Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Alberti]] ja [[Mõõgavendade Ordu]] vaheliste maade jagamise kokkulepetega määrati Idumea nende alade hulka, mis piiskopkonnale jäävad.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XI (3), lk 75</ref> 1212. aastal pandi senise piirkonna [[foogt]]i [[Theoderich von Buxhövden|Theoderich]]i asemel sellesse ametisse piiskop Alberti teenistusse tulnud endine [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] [[vürst]] [[Vladimir Mstislavitš]], kelle kohtuotsused aga üldist vastuseisu tekitasid, misjärel ta lahkus 1213. aastal Venemaale.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XVI (7), XVII (4) lk 145, 147</ref> 1213.-1214. aasta talvel tuli ta aga uuesti tagasi, asudes elama [[Metimne linnus]]esse, ent sattus kohe konflikti tolleaegse Idumea preestri [[Alebrand]]iga, kes süüdistas teda oma kohtuvõimu kuritarvitades kohalike arvel rikastumises, ning Vladimir läks taas Venemaale tagasi.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XVII (6), XVIII (2), lk 149</ref>