Kasutaja:Gvalgenberg/elektropihustusionisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Elektropihustusionisatsiooni rakenduse ulatus on väga laialdane. Seda on kasutatud väga paljude erinevate ühendite klasside [[analüüs]]iks, kaasaarvatud sünteetilised orgaanilised ühendid, farmatseutilised ühendind (ravimid) ja nende [[metaboliit|metaboliidid]], looduslikud ühendid, keelatud ühendid (e. narkootilised ained), [[proteiin]]id, [[sahhariid]]id, [[nukleotiid]]id ja [[DNA]], [[lipiid]]id, [[polümeer]]id, anorgaanilised ja [[metallorgaanilised ühendid]], [[fullereen]]id, [[pindaktiivsed ained]] ja isegi isemoodustunud monokihid ja mitsellid.<ref name="Applied EMS">Birendar N. Pramanik, A.K. Ganguly, Michael L.Gross. ''Applied Electrospray Mass Spectrometry.Practical Spectroscopy Series Volume 32.2002</ref> ElektropihustusionisatsioonTänu onelektropihustusionisatsioonile võimalikukson teinudvõimalik proovi tuvastavatetuvastavaid meetodite,meetodeid ühendada massispetromeetriga. Elektrpihustusionisatsiooniga on ühendatud näiteks nagu vedelikkromatograafia, [[kapillaarelektroforees]]i, kapillaarse elektrokromatograafia, superkriitilise vedelikkromatograafia, [[geelkromatograafia]] ja teiste, ühendamise massispektromeetriagajt.

Elektropihustusionisatsioon on üks võimalikest ionisatsiooniallikatest, millega saab omavahel ühendada vedelikkormatograafia ja massispektromeetria. Kui „tõelinetavaline elektropihustus“elektropihusti toimubtoimib ainult madalate vedelike voolukiiruste korral, siis vedelikkromatograafia puhul lisatakse ionisatsioonikambrisse gaasikanalid, mis soodustavad täiendavat [[pihustamine|pihustumist]]. Tänapäevane ESI allikas suudab töötada [[eluent|eluendi]] voolukiirusega kuni 1–2 ml/min isegi kui optimaalne väärtus on 0,2–0,3 ml/min. <ref name="MassSpec">Edmond de Hoffmann and Vincent Stroobant.''Mass Spectrometry. Principles and Applications. Third Edition. 2007</ref>