Kasutaja:Gvalgenberg/elektropihustusionisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gvalgenberg (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Gvalgenberg (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
9. rida:
Elektropihustusionisatsiooni tehnika avastasid esimestena Masamichi Yamashita ja [[John Fenn]] 1984. aastal. Üks originaalsetest instrumentidest, mida kasutas Dr.Fenn, asub [[Philadelphia]]s ''Chemical Heritage Foundation'' nimelises muuseumis.
 
1882. aastal hindasarvutas [[Lord Rayleigh]] teoreetiliselt suurima kogusevälja, paljukui vedelikutilkpalju suudab teoreetiliselt üks vedelikutilk kanda [[laeng]]uid enne, kui tilk läheb katkilaguneb väiksemateks laenguga osakesteks. See onlimiit kannab tuntudka Rayleigh limiidinanime. <ref>http://pubs.acs.org/doi/pdf/10.1021/la00086a016/ Kasutatud 05.10.2014</ref> <ref>Edmond de Hoffmann and Vincent Stoorbant. Mass Spectrometry.Principles and Applications.Second Edition.2002</ref>
 
1914. aastal avaldas John Zeleny töö vedeliku piisa käitumise kohta klaasist [[kapillaar]]ide otstes ja esitas tõendid erinevate elektropihustamise moodustest. Wilson, Taylor ja Nolan uurisid elektropihustamist 1920ndatel <ref>{{cite journal|title= |journal=Proc. R. Ir. Acad. Sect. A|year=1926|first=J. J.|last=Nolan|volume=37|issue=|pages=28|id= |url=|format=|accessdate= }}</ref> ja Macky 1931. aastal. Elektropihusti koonuse (nüüd tuntud kui Taylori koonus) kirjeldas Sir [[Geoffrey Ingram Taylor]].<ref>{{cite journal | doi= 10.1146/annurev.fluid.39.050905.110159 | title= The Fluid Dynamics of Taylor Cones | year= 2007 | author = Fernández De La Mora J | journal= Annual Review of Fluid Mechanics | volume= 39 | pages= 217|bibcode = 2007AnRFM..39..217F }}</ref>