Korsika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud
46. rida:
Vanimat aega (4500–3000 aastat eKr) iseloomustavad [[menhir]]id ja [[dolmen]]id Korsika lõunaosas Taravo orus, pisut hilisemast ajast (1800–700 aastat eKr) seisavad samas orus antropomorfsed kujud ehk ''torre''d, mille loojaks peetakse salapärast mererahvast, kelle jälgi on ka naabersaarel Sardiinial.
 
Umbes 700. aastal eKr jõudsid saarele [[ibeerlasedibeerid]], pisut hiljem [[liguurlased]], [[foiniiklased]] ja [[kartaagolased]]. Kreekast pärit [[fokislased]] rajasid 565. aastal eKr esimese koloonia – [[Alalia]] linna (tänapäeva [[Aleria]]). Paarisaja aasta pärast maabusid [[Toscana]]st pärit [[etruskid]]. Kui kõik nimetatud rahvad peatusid vaid rannikul, siis roomlased tungisid ka sisemaale, kuhu oli varjunud põliselanikkond.
 
[[111]]. aastal eKr, pärast ligi 150 aastat kestnud sõjaretki, Korsika saar vallutati ja järgmised viissada aastat püsis saarel rahu. Kirjeldatud skeem – põliselanikud sisemaal, vallutajad rannikualadel – jäi alles ja teatud määral kestab tänini. [[Rooma riik|Rooma riigi]] võim tõi kaasa [[ladina keel]]e, seda tugevdas 2. sajandil saarele jõudnud [[kristlus]]. Rooma riigi lagunemise järel, 552. aastal, sai Korsikast [[Ida-Rooma riik|Ida-Rooma riigi]] ehk [[Bütsants]]i provints.
73. rida:
 
{{puhasta}}
 
== Välislingid ==
{{commons|Corse}}