Labaserver: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P surnud link |
PResümee puudub |
||
18. rida:
Sagedasti alahinnatud probleem võimsa süsteemi koostamisel on tasakaalu tagamine eralduva soojuse ja seda ärajuhtivate ventilaatorite võimsuse vahel. ''Blade''-süsteemi jagatud toide ja jahutus tähendavad seda, et eraldub palju vähem soojusenergiat kui tavalisel serveril. Uuemad ''blade''-süsteemid kasutavad muutuva kiirusega ventilaatoreid või isegi vesijahutust ja intelligentseid kontrollsüsteeme, mis kohandavad jahutuse masina hetkenõuetele vastavaks.<ref>http://web.archive.org/web/20080723150733/http://www.sun.com/servers/blades/6000chassis/Blade6000_PowerCooling_WP.pdf</ref> <ref>http://web.archive.org/web/20070123051510/http://h71028.www7.hp.com/ERC/downloads/4AA0-5820ENW.pdf</ref>
Samas tähendab labaserverite suurem paigutustihedus ka suuremat vajadust jahutuse järele, seda eriti, kui serveririiulist on üle poole masinatega täidetud. See kehtib eriti esimese põlvkonna labaserverite kohta. Tervenisti täidetud ''blade''-riiuli süsteem vajab rohkem jahutust kui tavaline 1U-tüüpi riiul. Seda sellepärast, et ''blade''-riiul mahutab kuni 128
===Võrk===
33. rida:
==Teised ''blade''-masinad==
Kuna ''blade''-korpused pakuvad standardset lahendust, kuidas vajaminevaid ressursse arvutini viia, saavad ka teist tüüpi ''blade''-masinad seda korpust kasutada. Nendeks võivad olla kommutaatorid (switch), [[ruuter]]id, võrgukettad ja optilise kaabli ühenduskohad. Sealt saab nende
==Kasutusalad==
Labaserverid sobivad hästi spetsiifiliste ülesannete jaoks nagu näiteks veebiserveri haldamine, virtualiseerimine ja klasterarvutus. Labaserverid on tavaliselt [[Käigultvahetus|käigultvahetatavad]] (''hot-swappable'').
Kuigi serveritehnoloogia lubab vähemalt teoorias, et erinevate tootjate komponendid sobivad kokku, kogevad kasutajad praeguse seisuga siiski vähem probleeme kasutades ühe tootja servereid,
Tehnoloogia standardiseerimine pakuks tarbijatele rohkem võimalusi, kuna 2009. aastast on üha enam kolmanda osapoole tarkvaratootjaid sisenenud sellele kasvavale turule.<ref>http://www.techspot.com/news/26376-intel-endorses-industrystandard-blade-design.html</ref> <ref>http://news.cnet.com/2100-1010_3-5072603.html</ref> <ref>http://www.theregister.co.uk/2009/04/07/ssi_blade_specs/</ref>
==Ajalugu==
Arendajad paigutasid mikroprotsessoreid trükkplaatidele ja paigutasid neid standardsetesse 19-tollistesse raamidesse üsna varsti pärast 8-bitiste mikroprotsessorite leiutamist 1970. aastatel. Selline arhitektuur oli kasutuses tööstuses alternatiivina miniarvutitele. Varajased mudelid hoidsid programme EPROM-mälus ja olid piiratud tegema korraga ainult ühte
VMEbus arhitektuur (ca. 1981) defineeris arvuti olemuse, mis koosnes raami paigutatud trükkplaadist, mis oli laiendatav teiste plaatidega, et lisada arvutile mälu, I/O või lisavõimsust. PCI Industrial Computer Manufacturers Group (PICMG) arendas välja ''blade''-struktuuri tol ajal esilekerkivale [[PCI siin]]ile, mille nimeks sai CompactPCI. Tavaline nähtus nende raamipõhiste arvutite puhul oli see, et terve raam moodustas ühe süsteemi. Kuigi raam võis sisaldada mitut arvutustööga tegelevat elementi, et tagada soovitud võimsus, oli ainult üks kontroller, mis juhtis kogu süsteemi.
62. rida:
Teised põhikonkurendid on Sun Microsystems, Dell ja Cisco.
HP praegune tootevalik koosneb kahest korpusemudelist: c3000, kuhu mahub 8 poolkõrget ProLiant labaserverit, ja c7000, mis mahutab 16 serverit. Delli viimane korpusemudel M1000e mahutab kuni 16 poolkõrget PowerEdge ''blade''-serverit.
==Vaata ka==
| |||