Tartu Pühade Aleksandrite kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Parandatud ja täiendatud |
||
1. rida:
[[File:Tartu Aleksandri kirik.jpg|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik, märts 2008.]]
[[File:Tartu Püha Aleksandri kirik.JPG|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik.]]
[[File:Tartu Pühade Aleksandrite Kirik.JPG|thumb|Kiriku hoone vaatega idast]]
'''Tartu Püha Aleksandri kirik''' on [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik]] [[Tartu]]s, [[Karlova]] linnaosas,<ref name="muinas">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7118 Tartu Aleksandri kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>
Tartu Püha Aleksandri kirik ehitati
1940. aastal
Kirik tagastati [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal. Aastatel 1996–1999 oli koguduse preester [[Samuel Puusaar]]. Kirik taaspühitseti 2003. aasta suvel,<ref name="puhkuseestis">[http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=506 Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkuseestis.ee</ref> koguduse vaimulikud on preester Vadim Rebase ja diakon Timoteus Vassel.<ref name="kogudus"></ref>
Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on Eestis haruldane näide [[vanavene kirikuarhitektuur]]i mõjulisest [[sakraalarhitektuur]]ist<ref name="muinas" />, selle arhitekt on [[Vladimir Lunski]]<ref name="puhkaeestis" />. Kiriku [[nurgakivi]]s on tsinkkastike [[pühak]]u [[säilmed|säilmetega]] ning vaskplaat kirjaga: "Nurgakivi on pandud keiser [[Nikolai II]] valitsemise ajal 27. mail 1914 [[Riia]] ja [[Miitavi]] ülempiiskopi [[Ioann]]i poolt"<ref name="puhkaeestis" />.▼
▲Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on
[[Kultuurimälestis]]te registri andmel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka [[vene modernstiil]]i sugemeid, ehkki [[välisdekoor]]i projekteerimisel on lähtutud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimir-Suzdali]] vanavene kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise W-küljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambad, [[kaarsillus]]ega avad, püstvagudega [[simss|simsi]], [[juugend]]ornamendiga peatrepi võre, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknad ning akende krohvraamistuse.<ref name="muinas" />▼
▲[[
Alumise kiriku [[peaaltar]]i "[[Jumalaema]] Kaitsmise" auks pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914, teise [[kõrvalaltar]]i "Saarovi imeteotegija püha Serafimi" auks sama aasta 2. detsembril, ülemise kiriku põhjapoolse kõrvalaltari "Suurvürstinna Olga" auks 26. septembril 1915.<ref name="kogudus" />▼
▲Alumise kiriku [[
Kirikut on nimetanud [[Mats Traat]] oma teoses "Sarviku armastus" (Tallinn: Argo, 2007).<ref>[http://teele.luts.ee/index.php?q=node/1530 Aleksandri kirik] portaalis "[[Tartu ilukirjanduses]]"</ref>
22. rida ⟶ 24. rida:
==Välislingid==
{{commonskat}}
* [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7118 Tartu Aleksandri kirik]
* [http://www.visittartu.com/977 EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis visittartu.com
* [http://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-tartu-puha-aleksandri-kirik EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkaeestis.ee
* [http://www.eoc.ee/
{{koord}}
|