Põhjasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
PResümee puudub
86. rida:
===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|thumb|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal.]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris [[1701]] kohtusid August ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõja lõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. 1701. aasta kevadel suuunduskisuunduski jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.
 
Suvel 1701 liikusid Rootsi väed lõunasse. [[19. juuli|19. (8). juulil]] (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.