Erinevus lehekülje "Peer Gynt" redaktsioonide vahel

Lisatud 2123 baiti ,  6 aasta eest
Teos eesti keeles, välislingid
P (Tühistati kasutaja 82.131.77.8 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.)
(Teos eesti keeles, välislingid)
Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen’it (suur takistus).
 
Solveig, keda Peer Hægstad’i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud [[Maroko]] rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja [[Chephreni sfinks|Sfinksi]], temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks [[Kairo]] hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik.
 
Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb Peer ühe talumehe matusel ning paneb oksjonile kõik oma varasemast elust alles jäänud asjad. Ta kohtab ka nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei suuda selgitada, millal ja kus oma elu jooksul on ta olnud „tema"tema ise”ise", peab tema hinge koos teiste defektsete asjadega üles sulatama. Seejärel tutvub Peer Kõhna Mehega, kes usub, et teda ei saa pidada tõeliseks patuseks ega põrgusse saata.
 
Peeri haarab veelgi suurem meeleheide. Ta pöördub tagasi Solveigi juurde, kes on teda kõik need aastad majakeses oodanud. Naine ütleb, et tema usus, lootuses ja armastuses on Peer olnud alati tema ise.
*[[Peer Gynti auhind]]
*[[Peer Gynti festival]]
 
== Teos eesti keeles ==
* Aase surm. "Peer Gynt'ist". Saksa keelest tõlkinud [[Marie Under]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1925]], nr 9, lk 693–697; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=44305 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* "Peer Gynt". Dramaatiline poeem 5 vaatuses. Saksa keelest tõlkinud Marie Under. [[Vanemuine|Vanemuise teater]], [[Tartu]] [[1926]], 152 lk
* Kaks pala "Peer Gyntist". Peer Gynti autobiograafia; Huhuu keelemured (Kairo hullumajas). Tõlkinud Marie Under – Looming [[1938]], nr 4, lk 447–451; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=44318 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* "Peer Gynt". Dramaatiline luuleteos. Norra keelest tõlkinud ja järelsõna: Marie Under. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] 1938, 348 lk; 2. trükk: toimetanud ja järelsõna: [[Georg Grünberg]]; illustreerinud [[Herald Eelmaa]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1998]], 270 lk; ISBN 9985651618
 
== Välislingid ==
* [[Nigol Andresen]], "Henrik Ibsen: Peer Gynt. Ta lavastuste probleeme ja nende teostusi" – Looming [[1928]], nr 2, lk 166–170; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=44308 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[August Sang]], "Henrik Ibsen: Peer Gynt" (tõlkekriitiline arvustus) – [[Eesti Kirjandus]] 1938, nr 11, lk 511–513; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=52801 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* [[Andres Laasik]], [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/peer-gynt-astub-suurele-lavale?id=50772368 "Peer Gynt astub suurele lavale: kunstiväärtuslik Marie Underi tõlge toob meieni tippklassika teose"]. Lisa: Marie Underi draamatõlkeid; "Peer Gynti" lavastusi; [[Rein Veidemann]], "Miks klassika ei kulu?" – [[Eesti Päevaleht]] [[14. mai]] [[1999]], lk 10
* [[Hilve Rebane]], [http://www.sirp.ee/archive/1999/17.09.99/Kirjand/kirjand1-3.html "Peer Gynti tagasitulek"] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] [[17. september]] [[1999]], lk 7; ilmunud ka H. Rebase raamatus "Uhke põhjamaine. Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest", Tallinn [[2003]], lk 27–30
 
[[Kategooria:Näidendid]]
Anonüümne kasutaja