Ajavöönd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendatud
KKivikas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}
[[Pilt:Standard time zones of the world.png|thumb|450px|Ajavööndid]]
 
'''Ajavöönd''' on keskmiselt 15 [[pikkuskraad]]i laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub [[Maa (planeet)|Maa]] ühelt [[poolus]]elt teiseni ulatuv mõtteline riba,ja kus kehtib üks ja sama [[kellaaeg]] – [[vööndiaeg]]. Kogu maakera aeg on arvestatud [[Greenwichi observatoorium]]it läbiva mõttelise [[nullmeridiaan]]i järgi. Kogu maakera on jagatud pikkuskraadide eeskujul ajavöönditeks ja nende põhjal on pandud paika kellaaeg. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvu ja ööpäeva tundide arvu suhtega: 360°/24h=15°. MaismaalIga kasutatavaid15 ajavööndeidpikkuskraadi onjärel praegulisandub 40või väheneb Greenwichi ajaga võrreldes üks tund vastavalt sellele, kas kõnealune piirkond jääb [[Greenwich]]ist lääne või ida poole. Sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik [[päikeseaeg]] ehk [[maailmaaeg]]. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne.
 
Ajavööndeid arvutatakse [[Greenwichi meridiaan]]ist lähtuvalt: sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib [[Greenwich]]i kohalik [[päikeseaeg]] ehk [[maailmaaeg]]. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne.
 
Selliselt arvutades jääks osa [[Saaremaa]]st ja [[Hiiumaa]]st muust [[Eesti]]st erinevasse ajavööndisse. Selleks, et aja arvestamist riigiti lihtsustada, on ajavööndite piirideks maismaal kokkuleppeliselt mitte vastavad [[meridiaan]]id, vaid riigi- ja halduspiirid.
 
==Ajalugu==
 
===Varajane ajapidamine===
 
Enne kellade leiutamist määrasid inimesed aega [[päike]]se järgi, abiks oli näiteks [[päikesekell]], mis oli tavaliselt erinev igal asulal.
Kui hästi reguleeritud mehaanilised kellad hakkasid levima 19. sajandi alguses, hakkas iga asula kasutama kohalikku kokkulepitud aega päikese järgi. Nähtav ja kokkulepitud aeg võis erineda kuni 15 minutit, sest Maa orbiit ümber Päikese tiireldes ei ole ringikujuline ja Maa telg on kaldu. Kokkulepitud päikeseaja järgi olid päevad võrdse pikkusega ja kahe ajamääramise viisi erinevus oli aasta lõpuks nullis.
Greenwichi aega ([[GMT]]) hakati kasutama 1675. aastal, kui meremeestele pikkuskraadide määramisele abiks ehitati Kuninglik Observatoorium. See oli meremeestele standardseks etaloniks, samal ajal kui iga linn [[Inglismaa]]l kasutas oma erinevat kohalikku aega. <ref>{{netiviide | URL = http://www.world-timezone.com/history-of-timezones/ | Pealkiri = History of timezones | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = world-timezone.com | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles }}</ref>
 
===Raudteeaeg===
 
Probleemid kohaliku päikeseajaga said eriti tuntavaks [[raudteetransport|raudteetranspordi]] ja [[telekommunikatsioon]]i arenguga, kuna kellaaeg erines eri asulates vastavalt nende asukoha pikkuskraadidele. Üks erinevus asukoha pikkuskraadides vastas neljale minutile. Erinevus [[New york|New Yorgi]] ja [[Boston]]i vahel [[Ameerika]]s on umbes 2 kraadi või 8 minutit, erinevus [[Sydney]] ja [[Melbourne]]'i vahel [[Austraalia]]s on umbes 7 kraadi või 28 minutit. <ref>{{netiviide | URL = http://www.infoplease.com/ipa/A0001769.html | Pealkiri = Maailma linnade laius- ja pikkuskraadid | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles }}</ref> Ajavööndite kasutamine ühtlustab sellised erinevused nii, et suhteliselt lähedal asuvates linnades on sama aeg.
 
Esimesena võeti [[standardaeg]] kasutusele [[Suurbritannia]]s 1. detsembril 1847. aastal. Sealsed raudteefirmad võtsid kasutusele kaasaskantavad [[kronomeeter|kronomeetrid]], mille abil hoiti GMT aega. Esimesena neist firmadest võttis 1840. aasta novembris standardaja kasutusele [[Great Western Railway]] (GRW). See sai ruttu tuntuks kui [[raudteeaeg]]. Kuigi 98% Suurbritannia avalikest kelladest kasutasid GMT aega juba 1855. aastal, ei saanud see Suurbritannia ametlikuks ajaks enne 2. augustit 1880. aastal. Mõnel selleaegsel Briti kellal oli kaks minutiosutit – üks kohaliku aja jaoks, teine GMT aja jaoks. <ref>{{netiviide | URL = http://wwp.greenwichmeantime.com/info/bristol-time.htm | Pealkiri = "Bristol Time" | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Wwp.greenwichmeantime.com | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles }}</ref>
 
Kommunikatsiooni ülemaailmse leviku suurenedes tekkis vajadus kõigil osapooltel suhelda, kasutades vastastikult arusaadavaid ajaviiteid. Kohalike kellaaegade erinevused suurte vahemaade korral oleks võinud lahendada, sünkroniseerides kõik kellad ülemaailmselt, aga paljudes kohtades erinenuks siis kohalik aeg oluliselt päikeseajast, millega inimesed olid juba harjunud. Kompromissina võeti kasutusele ajavööndid, mis lihtsustasid geograafilist sõltuvust, kuid ei erinenud samas oluliselt keskmisest päikeseajast.
 
2. novembril 1868. aastal võttis ametlikult terves [[koloonia]]s standardaja kasutusele tolleaegne Briti koloonia [[Uus-Meremaa]], olles selles arvestuses arvatavasti esimene riik. <ref>{{netiviide | URL = http://paperspast.natlib.govt.nz/cgi-bin/paperspast?a=d&cl=search&d=EP19290408.2.88&srpos=2 | Pealkiri = "Our Time. How we got it. New Zealand's Method. A Lead to the World." | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Paperspast | Aeg = | Koht = lk. 10 | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles}}</ref>
 
19. sajandi keskpaiga Ameerika raudteedel oli ajapidamine üsnagi segadusttekitav. Iga raudtee kasutas oma standardaega, enamasti lähtudes oma peakorteri või kõige tähtsama sihtkoha omast. Ajatabelid avaldati vastavalt raudtee omaajale. Mõned peatused, mis asusid raudteede ristumiskohtades ning mida seetõttu läbisid mitmed raudteed, oli kell iga raudtee jaoks, millest igaüks näitas erinevat aega.
18. novembril 1883. aastal jagati Ameerkas raudteejaamad nelja ajavööndisse. Seda päeva kutsutakse ka "kahe lõunaga päevaks" (The Day of Two Noons). <ref>{{netiviide | URL = http://historymatters.gmu.edu/d/5748 | Pealkiri = "Kahe lõunaga päev" | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Historymatters.gmu.edu | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles }}</ref> Sel päeval seadsid kõik ühte ajatsooni jäävad raudteejaamad oma kellad 12-le kui standardaja järgi lõuna saabus. Aasta pärast kasutas juba umbes 85% kõikidest linnadest, mille populatsioon oli üle 10 000 inimese, standardaega. Segadus aegade määramises lõppes 19. märtsil 1918. aastal, kui Ameerika Kongress ametlikult standardaja vastu võttis.
 
===Ülemaailmsed ajavööndid===
 
Esimene inimene, kes kirjutas ülemaailmsest ajavööndite süsteemist, oli [[Itaalia]] matemaatik [[Quirico Filopanti]]. Ta kirjutas sellest oma raamatus "Miranda!", mis avaldati 1858. aastal. Tema idee ei jõudnud tema raamatu lehekülgedest väljapoole ja oli tundmatu ka pikka aega pärast tema surma, seetõttu ei mõjutanud see ka ajavööndite kasutuselevõttu 19. sajandil. Ta pakkus välja 24 ühetunnist ajavööndit, mida ta kutsus "pikisuunalised päevad", ja millest esimene oleks asunud [[Rooma]] mediaanil.
 
Umbes 1900. aastaks oli peaaegu terve Maa standardaja vööndis, ainult mõned kohad kasutasid tunnilist ajanihet GMT ajast. Mitmed võtsid kasutusele kohaliku astronoomilise observatooriumi aja terves riigis, ilma mingisuguse viiteta GMT-le. Võttis mitu kümnendit aega, enne kui kõik Maa ajatsoonid jõudsid ühisele kujule – (standardne) [[ajavahe]] GMT/[[UTC]]-st. Enamik tähtsamaid riike olid kasutusele võtnud tunnised ajavööndid 1929. aastaks. Viimaseks riigiks, kes standardaja kasutusele võttis, oli [[Nepal]], kelle ametlikuks ajaks sai 1986. aastal UTC+5:45.
 
Tänapäeval on standardsed ajavööndid kasutusel kõigis riikides, aga paljud ei kasuta seda nagu oli algselt mõeldud. [[Newfoundland]], [[India]], [[Iraan]], [[Afganistan]], [[Venetsueela]], [[Birma]], [[Sri Lanka]], [[Markiisaared]], ka osa Austraaliast kasutavad pooltunniseid kõrvalekaldeid standardajast. Nepal ning mõned provintsid, nagu [[Chathami saared]], kasutavad veerandtunniseid kõrvalekaldeid. On ka riike, tuntumad neist [[Hiina]] ja India, kes kasutavad riigisiseselt ühte ajatsooni, kuigi nende territoorium ületab 15 pikkuskraadi. Enne 1949. aastat kasutas Hiina viit ajavööndit. <ref>{{netiviide | URL = http://www.world-timezone.com/history-of-timezones/ | Pealkiri = History of timezones | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = world-timezone.com | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles }}</ref>
 
==Definitsioon==
 
1972. aastani olid kõik ajavööndid määratletud kui ajavahe Greenwichi kohaliku keskmise päikeseajaga (GMT), mis oli keskne päikeseaeg meridiaanil, mis läbib Kunginglikku Observatooriumi Greenwichis, Londonis. 1972. aastast on kõikide ametlike ajateenuse pakkujate eetrisse saadetavad raadio ajasignaalid sünkroniseeritud UTC-ga (Coordinated Universal Time). Tänapäeval määratlevad paljud riigid ametlikult oma standardaega vastavalt UTC-le, samas on endiselt ka riike, kes toetuvad jätkuvalt GMT-le, kaasa arvatud Ühendkuningriigid. UTC-d, nimetatud ka kui [[Zulu aeg]] , kasutavad ülemaailmselt astronoomid ja kõik teised, kes peavad ürituse toimumisaega esitama üheselt. Ajavööndid baseeruvad GMT-l, peamisel päikeseajal 0 pikkuskraadil.
 
Enamikus ajavööndites erineb kellaaeg kokkulepitud maailmaajast (Coordinated Universal time – UTC) täisarv tunde (UTC-12 kuni UTC+14), mõni üksik vöönd on nihkes 30 või 45 minuti võrra (näiteks Newfoundlandi standardaeg on UTC -03:30 ja Nepali standardaeg UTC +05:45). Mõned riigid, mis asuvad suurematel laiuskraadidel, kasutavad osa aastast [[suveaeg]]a, tavaliselt keerates kella ühe tunni võrra.
 
==Ajavööndid ja ajavahed==
 
Ajavöönd on geograafiline regioon, kus peaaegu kõigile kehtib sama standardaeg.
 
Ajavahe on aeg, mis liidetakse või lahutatakse UTC ajale, saamaks praegune tsiviilaeg – kas standardaeg või suveaeg.
 
Mõnes ajavööndis elatakse standardaja järgi terve aasta (näiteks [[Venemaa]]l ja [[Lõuna-Aafrika]]s) või kasutatakse standardaega talvel ja suveaega suvel.
 
==Suveaeg==
 
Mitmetes riikides ja mõnel juhul riigi kindlates regioonides kasutatakse osa aastast suveaega. Enamasti tähendab see kevadel kellade ühe tunni võrra edasi keeramist ja sügisel ühe tunni võrra tagasi keeramist. Suveaja kontseptsioon oli esimest korda esitatud 1907. aastal, laiemalt võeti see kasutusele 1916. aastal. Enamik ekvaatorilähedasi riike ei kasuta suveaega, sest nende päikesevalguseaeg on aastaringselt enam-vähem sama. <ref>{{netiviide | URL = http://www.timeanddate.com/time/uk/time-zone-background.html | Pealkiri = Background on the United Kingdom's Time Zone | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = timeanddate.com | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles }}</ref>
 
==Ajavöönd Eestis==
 
Talvel: Eastern European Time (GMT+2)
 
Suvel: Eastern European Summer Time (GMT+3)
 
Suveajale minnakse Eestis märtsi viimasel pühapäeval kell 3:00 (kell keeratakse tund aega edasi) ja tagasi standardajale oktoobri viimasel pühapäeval kell 4:00 (kell keeratakse tund aega tagasi).
 
Eesti asub samas ajavööndis järgnevate riikidega, kes kasutavad samuti suveaega: [[Soome]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Türgi]], [[Küpros]], [[Põhja-Küpros]], [[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iisrael]], [[Jordaania]], [[Liibüa]], [[Palestiina]] (koos [[Gaza]] sektoriga).
 
Talvel on Eestil sama aeg lisaks ka järgmiste riikidega: [[Egiptus]], [[Sambia]], [[Malawi]], [[Mosambiik]], [[Zimbabwe]], [[Botswana]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Lesotho]], [[Svaasimaa]], [[Burundi]], [[Ruanda]].
 
==Ajavööndid avakosmoses==
 
[[orbiit|Orbiidil]] olevad kosmoseaparaadid näevad 24-tunnisel perioodil mitut päikesetõusu ja -loojangut. Erandiks on [[Apollo programm]]i astronaudid, kes reisivad [[Kuu]]le – nemad ei näe ühtegi päikesetõusu ega -loojangut. Seetõttu ei saa seal ajavööndeid kalibreerida päikese suhtes vaadatuna ja teha 24-tunniseid magamis- või ärkveloleku tsükleid. Kosmoseekspeditsioonidel on tavaks kasutada maapealset ajavööndit. See hoiab astronautide ja maapealse tugimeeskonna unegraafikud sünkroonis. Rahvusvaheline Kosmosejaam kasutab tavaliselt UTC aega.
 
Ajaarvestus [[Marss|Marsil]] on mõnevõrra keerulisem, kuna planeedi päikesepäev kestab umbes 24 tundi ja 39 minutit. Marsimissioonide korral on maapealse tugimeeskonna une- ja ärkvelolekutsüklid sünkroniseerinud Marsi päevaga. <ref>{{netiviide | URL = http://www.space.com/17815-mars-rover-jet-lag.html | Pealkiri = "New Tricks Could Help Mars Rover Team Live on Mars Time" | Autor = Gannon, Megan | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = space.com | Aeg = 2008 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 06.10.2014 | Keel = inglise keeles }}</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
 
==Vaata ka==