Maavarade kaevandamine Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

[[Maavara]] on looduslik [[kivim]], setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2). Maavarade otsimist, [[Kaevandamine|kaevandamist]] ja määratlemist reguleerivad mitmed erinevad seadused[[seadus]]ed ja määrused, näiteks maapõueseadus, kaevandamisseadus, keskkonnamõju hindamise ja juhtimise seadus, looduskaitseseadus ning haldusmenetluse seadus. Nimetatud määruste ja seaduste peamine eesmärk on tagada maavarade säästlik ja otstarbekas kasutamine, samuti mõjutada võimalikult vähe looduskeskkonda ja vähendada kaevandamise mõju looduslikele kooslustele. Ühtlasi reguleeritakse nende seaduste abil maavarade kaevandamiseks välja antavate lubade sisu, menetlemise tähtaegu ja menetlusprotsesse[[menetlus]]<nowiki/>protsesse. Kõik määrused ja seadused on loodud välistamaks olukorda, kus kogu maapind on vastutustundetult üles kaevatud, ära rikutud ning väärtuslikud maavaravarud lõpuni ära kasutatud.

Maavaravarud erinevad piirkonniti mahus ja kvaliteedis. Eestis[[Eesti]]s on piisavalt ehitusmaavarasid, kuid nende varud paiknevad üle riigi territooriumi ebaühtlaselt. Suurimad paekivimaardlad[[paekivi]][[Maardla|maardlad]], mis pakuvad tööstuslikult huvi, asuvad peamiselt Eesti põhjaosas. Liivamaardlaid leidub ühtlaselt üle Eesti, kuid nende teke on olnud erinev. Näiteks [[Läänemeri|Läänemere]] arengustaadiumitega seotud liiva- ja kruusamaardlad[[kruus]]amaardlad asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Liustikujõe poolt tekitatud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leiab rohkem Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid leiab kogu Eestis, kuid tuleb silmas pidada, et kruus on geoloogilise tekke poolest kõige piiratum maavara ning näiteks Harjumaal on selle varu suures ulatuses juba väljatud.

Umbes 50 km piires Tallinnast[[Tallinn]]<nowiki/>ast paikneb üle 50 % Eesti ehituslubjakivi ja ehitusliiva aktiivsest varust. Seega mõjutab Harju maakonnas nende maavarade kaevandamine ning kasutamine lubjakivi ja ehitusliiva bilanssi kõige enam.

Üldgeoloogiline uuring annab teavet maavaravarude leiupaikade kohta, kuid maavarade koguse, leviku, kaevandatavuse ja kvaliteedi määramiseks viiakse läbi geoloogilisi uuringuid. Geoloogiline uuring on protsess, mille läbiviimisel tuleb järgida seadusi ja vajalik on Keskkonnaministeeriumi[[Keskkonnaministeerium]]i või Keskkonnaameti[[Keskkonnaamet]]i luba. Üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsingu eesmärgil ja uuringuloa üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis väljastab Keskkonnaministeerium, arvestades selle juures ka [[Eesti Maavarade Komisjon]]i arvamust konkreetse loa taotluse kohta. Üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab Keskkonnaamet, arvestades selle juures ka Eesti Maavarade Komisjoni arvamust konkreetse loa taotluse kohta. Geoloogilise uuringu luba antakse üldiselt kaheks, harvem viieks aastaks. Loa taotluse menetlemine võtab keskmiselt aega kuus kuud. Uuringuluba taotletakse enamjaolt eesmärgiga saada teada maavara kogus, kaevandatavus, [[kvaliteet]] ja maht. Tavaliselt taotletakse hiljem sellele alale majandusliku tulu saamiseks maavara kaevandamise luba. Kui geoloogilise uuringu luba taotletakse riigile kuuluvale [[maaüksusele]], tuleb selleks saada riigivara valitseja nõusolek. Samas ei anna geoloogilise uuringu läbiviimine selle taotlejale õigust saada uuritud alale ka maavara kaevandamisluba.

Geoloogilisi uuringuid tuleb läbi vastavalt kehtivale korrale, mille kehtestab valdkonna eest vastutav [[minister]]. Geoloogilise uuringu korraga kehtestatakse

* selgitatakse kaevandamist võimaldava detailsusega[[detail]]susega looduslike lasundite või maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite või maavara võimalikud kasutusalad;

* koostatakse uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogiline [[kaart]];

* tehakse ettepanek maavaravarude kategooriate[[kategooria]]te määramiseks;

Geoloogilisi uuringuid viivad läbi vastavalt koolitatud ja atesteeritud [[spetsialistid]]. Eestis pakub sellist teenust näiteks [[Eesti Geoloogiakeskus]] ja Kobras AS.

Peale uuringute läbiviimist koostatakse [[aruanne]], arvutatakse leitud maavara varukogused ning esitatakse andmed maavaravarude keskkonnaregistrisse kandmiseks. Maavara varu puhul eristatakse aktiivset ja passiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks. Aktiivne varu on maavaravaru, mida lubatakse kaevandada ning maavara kasutamine on ka majanduslikult kasulik (Ta – aktiivne tarbevaru, Ra – aktiivne reservvaru). Passiivne varu on varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitseliste tingimuste tõttu võimalik või ei ole kaevandamiseks asjakohast tehnoloogiat, kuid mis tulevikus võib osutuda kaevandatavaks (Tp – passiivne tarbevaru, Rp - passiivne reservvaru). Tarbevaru on maavaravaru, mida on geoloogiliselt piisavalt uuritud ja andmete põhjal saab teha otsuse maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Reservvaru aga on maavaravaru, mida on geoloogiliselt uuritud ja andmete põhjal saab hinnata perspektiivi maavaravaru kaevandamiseks.

Et maavarasid üldse kaevandada tohiks, peab ettevõtjal selleks olema [[Keskkonnaluba|luba]]. Nii nagu geoloogilise uuringu loa puhul, annab ka üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis kaevandamisloa välja Keskkonnaministeerium, kohaliku tähtsusega maardlas aga Keskkonnaamet. Sõltuvalt sellest, millist maavara tahetakse kaevandada, määratakse loa kehtivusaeg. Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks maavaravaru kaevandamiseks dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi, lubjakivi-, metallitoorme-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas ning kuni 15 aastaks järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas. Kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul pole maavaravaru mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandamisega rikutud maad ei ole korrastatud, pikendab loa andja loa kehtivust loa omaniku taotluse alusel dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi, lubjakivi-, metallitoorme-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle kümne aasta ning järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle viie aasta, kui loa omanik on saanud õiguse kasutada kinnisasja ajaks, mille on taotlenud kaevandamisloa kehtivusajaks.

Maavara kaevandamise loa saamiseks, peab arendaja kõigepealt koostama [[Taotlus|taotluse]], mis sisaldab järgmiseid andmeid:

* kui pikaks ajaks luba taotletakse ja missugusel maardlal taotletav [[mäeeraldis]] asub:

Lisaks peab taotluses sisalduma ka graafiline lisa, mis näitab geoloogilist läbilõiget ja mäeeraldise plaani. Järgmise sammuna esitab arendaja taotluse Keskkonnaametile ja selle regiooni, kus tema taotletav mäeeraldis asub (Keskkonnaamet on jagatud kuueks regiooniks), maavarade spetsialist vaatab taotluse läbi, hindab selle vastavust seadusele ning kui kõik on korrektne, algatab loa taotlemise menetluse. Menetlusse võtmisest teavitatakse nii loa taotlejat, kohalikku omavalitsust (kelle haldusalasse taotletav mäeeraldis jääb), avalikkust kui ka naabreid, kelle huve see võib puudutada. Seejärel koostab spetsialist loa andmise korralduse [[eelnõu]] ja [[Keskkonnamõju hindamine|keskkonnamõju hindamise]] algatamise või algatamata jätmise eelhinnangu eelnõu, mis saadetakse tutvumiseks ja arvamuse saamiseks [[Kohalik omavalitsus|kohalikule omavalitsuseleomavalitsus]]ele (KOV) ja Eesti Maavarade Komisjonile (EMK), kellel on arvamuse andmiseks aega kaks kuud, samuti paneb ta eelnõud avalikkusele tutvumiseks välja e-portaali Ametlikud Teadaanded, et igaüks saaks soovi korral oma arvamust avaldada. Kui KOV ja EMK on oma nõusoleku andnud ja keskkonnamõju hindamine on läbi viidud (või jäetud algatamata), küsitakse eelnõude kohta arvamust ka arendajalt endalt ning kui tal vastuväited puuduvad, allkirjastab Keskkonnaameti vastava regiooni juhataja maavara kaevandamise loa andmise korralduse ja luba väljastatakse taotlejale. Keskmiselt võtab maavara kaevandamise loa taotluse menetlemine aega 11 kuud. Sageli ei lähe aga kõik nii lihtsalt: võib ilmneda naabrite vastuseis kaevanduse rajamisele, taotletaval alal asub looduskaitseline objekt[[Natura 2000|/Natura 2000]] ala või on taotlus riiklike huvidega vastuolus. Sellisel juhul tuleb arvestada esile kerkinud asjaoludega ning lisada loale täiendavad tingimused või keelduda loa andmisest.

Maavara kaevandamise luba toob endaga kaasa ka hulga kohustusi. Juba maavara kaevandamise loa välja andmisel mõeldakse sellele, millises suunas toimub hilisem [[Karjäär (mäendus)|karjäär]]i korrastamine. Levinud suundadeks on [[metsamaa]] ja [[veekogu]], harvem näiteks krossirajad. Kui maavaravarud on ammendatud, lõpeb ka kaevandamine. Sageli ei suudeta aga loa kehtivuse aja jooksul kogu varu väljata ja siis tuleb luba pikendada. Varu ei tohi põhjendamatult jätta kaevandamata, sest tegemist oleks maavara ressursi raiskamisega ja tingiks asjatu uute maardlate kasutuselevõtu, mis omakorda rikuks kaevandamisega maapinda veelgi enam ja põhjustaks kahju keskkonnale.

Karjääride korrastamist kontrollib Keskkonnaamet (üleriigilise tähtusega maardlate puhul Keskkonnaministeerium), kellele arendaja esitab korrastamisprojekti, mille Keskkonnaaamet (või Keskkonnaministeerium üleriigilise maardla puhul) peab kõigepealt heaks kiitma. Enne loa kehtivusaja lõppu peab karjääri kogu lubatud kaevandatav varu olema väljatud ja karjäär olema korrastatud vastavalt korrastamistingimustele ja- projektile. Selle kohustuse täitmise kontrollimiseks moodustatakse [[komisjon]], kuhu kuuluvad ettevõtte esindaja, korrastamistööde läbiviija, Keskkonnaameti esindaja, [[Tehnilise Järelevalve Amet]]i esindaja ja kui maaomanikuks või volitatud kasutajaks on [[Maa-amet]], siis ka selle asutuse esindaja. Komisjon otsustab, kas karjäär on korrastatud vastavalt projektile[[projekt]]ile ning koostab vastavasisulise otsuse. Heakskiitva otsuse korral tunnistatakse luba kehtetuks ning sellel karjäärialal enam kaevandada pole lubatud. Siiski leidub küllalt karjääre, mis on avatud palju aastaid tagasi, milles leidub veel küllaldaselt maavaravaru ning mis on senini korrastamata, samuti ei ole nendes ühtki kehtivat kaevandamisluba. Sellistele mahajäetud karjääridele antakse taotluse korral kaevandamisluba, kuna sellega tagatakse vanade karjäärialade nõuetekohane korrastamine ja maastiku kujundamine.