Kliment Vorošilov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
 
==Noorus ja poliitilise tegevuse algus==
Kliment Vorošilov alustas iseseisvat elu Jekaterinoslavi kubermangu (tänapäeva [[Dnipropetrovsk]]i) piirkonna [[kaevndus|kaevandus]]tes, töölisena, osales [[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta revolutsioonis]]ist janing oli [[Lugansk]]i linna VSDTP linnakomitee ja ka linna tööliste saadikute nõukogu juht. Pärast 1905. aasta revolutsiooni mahasurumist lahkus ta Jekaterinoslavi piirkonnast ning kolis PeterburgiPeterburi, kus asus poliitilisse tegevusse, koos Peterburis tegutsenud [[Vladimir Uljanov]]i, [[Jossif Stalin]]i ja [[Mihhail Kalinin]]i jtja teistega. Kliment Vorošilov osales [[VSDTP Stockholmi konverents|VSDTP Stockholmi]] ja [[VSDTP Londoni konverents|Londoni konverents]]il.
 
Pärast naasemist Venemaale vahistati Kliment Vorošilov poliitilise tegevuse eest ning saadeti asumisele [[Arhangelski kubermang]],<nowiki/>u. kustSealt põgenes ta aga põgenes Bakuusse, kus tegeles koos Jossif Staliniga [[ekspropiteerimine|ekspropiteerimistega]].
 
[[1912]]. aastal vabanes ta järjekordselt asumiselt ningja kolis [[Tsaritsõn]]isse,. kusSeal asustöötas tööleta relvatehasesse, kus töötasrelvatehases kuni 1914. aastani, mil algas [[Esimene maailmasõda]]. ning taSiis kolis koosta perega Petrogradi lähistele ningja asus tööle erarelvatehasesse.
 
==1917. aasta revolutsioonides ja Venemaa kodusõjas==
[[1917]]. aastal pärast [[veebruarirevolutsioon]]i oli Kliment Vorošilov [[Petrograd]]i komissar ning [[Petrogradi Nõukogu]] saadik,. kuidSeejärel suunatisuunas VSDT(b)P poolitta agitatsioonitööle oma kodupiirkonda [[Lugansk]]isse, kus ta tegustestegutses kuni [[oktoobrirevolutsioon]]ini.
 
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]]s, juunikuustjuunist 1918. aastal, oli Vorošilov koos [[Jossif Stalin]]iniga Lõuna Venemaal [[Tsaritsõni rinne|Tsaritsõni rinde]] Sõjarevolutsiooninõukogus, kus nad kõrvaldades sõjalistest juhtimisest kaasatud sõjaväespetsialistid ja rinde juhataja endise [[kindralleitnant]]i [[Andrei Snesarev|Andrei Jevgenevitš Snesarevi]]<ref>[http://www.solovki.ca/camp_20/officers.php Генерала сослал в Соловки лично Сталин ]</ref> viisid läbi 10-.–[[15. august]]il [[1918]]. aastal ebaõnnestunud ja ettevalmistamata pealetungi.
 
Stalin ja Vorošilov ei allunud koos neid toetavate [[Tsaritsõn]]i rinde Sõjarevolutsiooninõukogu liikmetega [[Lev Trotski]]le ning ignoreerisid Nõukogude Vabariigi relvajõudude [[Punaarmee]] juhtorgani [[Vabariigi Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] korraldusi ning kasutades oma õigusi kui sõjaväe poliitilist kontrolli teostava Sõjarevolutsiooninõukogu liikmetena. Vorošilovi, Stalini ningja nende toetajate tegevuse kohta, (mis seisnes partei- ja sõjalise juhtkonna korralduste eiramises ja ise otsustamises) oli kasutusel termin ([[vene keel]]es ''партизанщина''). Pärast ebaõnnestunud pealetungi, süüdistasid Vorošilov ja SRK liikmed rinde staabis töötanud sõjaväespetsialiste reetmises – lasid nad [[Tšekaa]] [[Eriosakond|Eriosakonnal]] vahistada ningja hukata.
 
Sõjalise läbikukkumise ja Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule mitteallumise eest kõrvaldati Vorošilov [[VK(b)P KK]] otsusega Tsaritsõni rinde SRK liikme kohalt ning määrati 10. armee juhatajaks, kuid detsembris 1918. aasta detsembris hoopis kõrvaldati sõjavägede juhtimiselt ning määrati [[Ukraina]] Tööliste ja Talupoegade Valitsuse käsutusse, kus ta määrati Ukraina siseasjade rahvakomissari ülesandeid täitma. Kuid, kuna aga ilma sõjalise hariduseta Vorošilov jätkas kommunistliku partei Keskkomitee vastase idee propageerimist, mille kohaselt Punaarmee peaks tegutsema ilma endiste keisriarmee professionaalsetest sõjaväelastest sõjaväespetsialistideta, siis andis [[VK(b)P KK]] korralduse [[Ukraina K(b)P]] KK 1. sekretärile [[Christian Rakovsky]]le kõrvaldada Vorošilov igasugusest sõjaväelisest juhtimisest.
 
Ehkki Kliment Vorošilov ei olnud kunagi teeninud sõjaväes ja tal puudus sõjaväeline haridus, määrati ta aastatel [[1925]]–[[1934]], NSV Liidu Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimeheks ja NSV Liidu Sõja- ning Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi rahvakomissariks;
 
Kliment Vorošilov oli aastatel [[1934]]–[[1940]] NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja [[1941]]–[[1945]] Riikliku Kaitsekomitee liige; Kõrgema Ülemjuhataja Staabi liige ja Leningradi rinde juhataja ning partisaniliikumise juhataja.
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli ta aastetel [[1945]]-1947–1947 [[Liitlasvägede kontrollkomisjon]]i esimees [[Ungari]]s ning [[1946]]-1953–1953 [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja ja [[1953]]. aasta märtsist kuni [[1960]]. aasta maikuunimaini [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimees.