Redaktsioon: 16. juuni 2014, kell 08:47 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3537 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2014, kell 12:24 redigeeri eemalda Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 224 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: Avastuste tegemise ajal kutsuti selliseid seadiseid ka alaldajateks. 1919. aastal mõtles [[:en:William Henry Eccles\|W. H. Eccles]] välja sõna ''diode'': kreekakeelsetest sõnadest ''di'', tõlkes ‘kaks’, ja ''ode'' (sõnast ''odos''), tõlkes ‘teed’. [[~~File~~Pilt:Vacuum diode.svg\|~~thumb~~pisi\|~~150x150px~~150px\|Vaakumdioodi tingmärk]] ==Elektronlampdiood== Lampdiood koosneb õhutühjas klaaskestas asetsevast kahest elektroodist: anoodist ja hõõgniidiga kuumutatavast katoodist. Esimesed lampdioodid sarnanesid välimuselt [[Hõõglamp\|hõõglambi]] pirnile. Töötamisel lastakse vool läbi [[nikroom]]<nowiki/>ist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida ~~nimetaakse~~nimetatakse [[termoemissioon]]<nowiki/>iks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt. [[baarium]] või [[strontsium]]) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline ‒ katoodilt anoodile. {\|class="wikitable" style="float: right" \|[[Pilt:Symbol Diode.svg\|100px]]\|\|[[Pilt:Diode symbol.svg\|130px]] 77. rida: [[Kategooria:Dioodid]] ~~{{Link FA\|eo}}~~ ~~{{Link FA\|tt}}~~

Diood: erinevus redaktsioonide vahel