Erinevus lehekülje "Saksa Demokraatlik Vabariik" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
|valitsusvorm = [[Rahvavabariik]]
|riigipea = Riigipea
|riigipea-nimi = [[Wilhelm Pieck]] SDV President (-1960−1960)
[[Walter Ulbricht]] 12. september 1960 - 1973 (erakond SED) <br>
[[Willi Stoph]] 1973 - 1976 (SED) <br>
[[Erich Honecker]] 1976 - 1989 (SED) <br>
[[Egon Krenz]] 1989 - 1989 (SED) <br>
[[Manfred Gerlach]] 1989 - 5. aprill 1990 (LDPD)<br>
|riigipea2= Ministrite Nõukogu esimees
|riigipea-nimi2 = [[Otto Grotewohl]] 7. oktoober 1949 - 1964 <br>
[[Willi Stoph]] 1964–1973<br>
[[Horst Sindermann]] 1973–1976<br>
[[Willi Stoph]] 1976–1989<br>
[[Hans Modrow ]] 1989–1990<br>
[[Lothar de Maizière]] 1990 - 2. oktoober 1990
|rahvaarv= 16,35 miljonit (jaanuar 1990)
|pindala = 108 179 km²
'''Parteid'''
*Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei ''Liberal-Demokratische Partei Deutschlands'' (LDPD)
*Kristlik-Demokraatlik Liit - ''Christlich Demokratische Union'' (CDU)
*Saksamaa Demokraatlik Talupoegade Partei - ''Demokratische Bauernpartei Deutschlands'' (DBD)
*Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei - ''Nationaldemokratische Partei Deutschlands'' (NDPD)
 
'''Kodanikuliikumised:'''
Pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning liitlasvägede poolt Saksamaa territooriumi vallutamist jaotati Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Idapoolsemad Saksamaa liidumaad kuulusid Nõukogude administratiiv- ja sõjalise kontrolli alla. Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal juhtis Nõukogude okupatsioonitsoonis tsiviilelukorraldust. Saksamaal paiknevaid Nõukogude sõjaväeüksuste tegevust korraldas [[Nõukogude okupatsioonivägede grupp Saksamaal]]/Nõukogude väegrupp Saksamaal.
 
Nõukogude sõjaväe administratsioon ja administratsioonivalitsused (mis moodustati kõikides liidumaades) teostasid Saksamaa sovietiseerimist [[Ivan Serov]]i ([[NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal]]) ja [[Pavel Zelenin]]i ([[Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ|KRK Vastuluurevalitsus SMERŠ]]/[[NSV Liidu Nõukogude okupatsioonivägede grupi RJMi Vastuluurevalitsus]]e ülem juuni 1945-1945– aprill 1947) juhtimisel, kasutades ka [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu riikliku julgeoleku]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissariaad]]i ning NSA valitsuste siseasjade osakondade töötajaid.
 
{{vaata|Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal}}
 
== Sport ==
Ida-Saksamaa saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi seal oli ka oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda kaua aega. Mõlema Saksa riigi sportlased võistlesid [[Saksamaa ühendvõistkond|ühendvõistkonnas]] aastatel 1952-19641952–1964. Ida-Saksamaa olümpiavõitjate loetelu alustatakse vahestvahel isegi [[poksija]] [[Wolfgang Behrendt]]iga, kes võitis [[1956]]. aasta [[Melbourne]] [[1956. aasta suveolümpiamängud|mängudel]] kuldmedali, ehkki ta võistles Saksamaa ühendkonnaühendvõistkonna koosseisus. Ida-Saksamaana hakati võistlema 1968. aastast.
 
[[Sarajevo]] [[1984. aasta taliolümpiamängud]]el oli Ida-Saksamaa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim [[Christa Rothenburger]], kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja [[Katarina Witt]] naiste üksiksõidus.
75 760

muudatust