Redaktsioon: 1. juuni 2012, kell 20:19 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. oktoober 2014, kell 11:00 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Eestimaa kuberner''', ~~vahest~~vahel ka '''Eestimaa asehaldur''' (rootsi: ''Guvernör över Estland'', ka: ''Ståthållare och landshövding över Estland'') (vene: ''Эстляндский губернатор'', ka: ''Эстляндский наместник'') oli [[ametikoht]] [[Eestimaa]]l. ==Rootsi suurvõimu ajastu== [[Rootsi suurvõimu ajastu\|Rootsi võimu]] ~~kehtestestamisega~~kehtestamisega Eestimaal [[1561]]. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud ([[4. juuni]]) ning [[Tallinna linn]] ([[6. juuni]]) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa kuberneriks ja [[Rootsi kuningas\|Rootsi kuninga]] asemikuks [[vabahärra]] [[Lars Ivarsson Fleming]]. Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas [[kuningas]], iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt [[1634]]. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: ''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli [[1. juuni]]ks ilmuda [[Stockholm]]i aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Kindralkuberner]]i nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud [[Eestimaa hertsogkond\|Eestimaa hertsogkonnas]] hakati ilmselt kasutama alates [[7. jaanuar]]ist [[1673]]. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga [[1710]]. aastal. ==Venemaa Keisririigi ajastu== [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] ajal riigivõimu kõrgeim esindaja [[Eestimaa kubermang]]us. [[Kuberner]]i ametikoht loodi Senati [[3. juuli]] [[1783]]. aasta ukaasiga, seoses [[7. november\|7.novembri]] [[1775]]. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. Senati [[28. november\|28. novembri]] [[1796]] ukaasiga „Kuni [[1783]]. a Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamine” likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]]. Säilis [[Eestimaa kubermanguvalitsus\|kubermanguvalitsus]] eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Senat\|Senat]]ile ja alates [[1802]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]ile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise ~~kordineerimiseks~~koordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele. [[1837]]. aasta instruktsioon kuberneridele kuulutas kuberneri kohaliku kõrgema võimu esindajaks, kelle järelevalve alla kuulusid kõik administratiiv-, finants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused. Eestimaa kuberneri funktsioonid olid võrreldes Venemaa sisekubermangudega piiratud Balti rüütelkondade ja linnade seisuslike privileegidega.

Eestimaa kuberner: erinevus redaktsioonide vahel