Erinevus lehekülje "Eestimaa kuberner" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
'''Eestimaa kuberner''', vahestvahel ka '''Eestimaa asehaldur''' (rootsi: ''Guvernör över Estland'', ka: ''Ståthållare och landshövding över Estland'') (vene: ''Эстляндский губернатор'', ka: ''Эстляндский наместник'') oli [[ametikoht]] [[Eestimaa]]l.
 
==Rootsi suurvõimu ajastu==
[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestestamisegakehtestamisega Eestimaal [[1561]]. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud ([[4. juuni]]) ning [[Tallinna linn]] ([[6. juuni]]) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa kuberneriks ja [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] asemikuks [[vabahärra]] [[Lars Ivarsson Fleming]]. Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas [[kuningas]], iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt [[1634]]. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: ''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli [[1. juuni]]ks ilmuda [[Stockholm]]i aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Kindralkuberner]]i nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnas]] hakati ilmselt kasutama alates [[7. jaanuar]]ist [[1673]]. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga [[1710]]. aastal.
 
==Venemaa Keisririigi ajastu==
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajal riigivõimu kõrgeim esindaja [[Eestimaa kubermang]]us. [[Kuberner]]i ametikoht loodi Senati [[3. juuli]] [[1783]]. aasta ukaasiga, seoses [[7. november|7.novembri]] [[1775]]. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. Senati [[28. november|28. novembri]] [[1796]] ukaasiga „Kuni [[1783]]. a Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamine” likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]]. Säilis [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]] eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga.
 
Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Senat|Senat]]ile ja alates [[1802]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]ile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimisekskoordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.
 
[[1837]]. aasta instruktsioon kuberneridele kuulutas kuberneri kohaliku kõrgema võimu esindajaks, kelle järelevalve alla kuulusid kõik administratiiv-, finants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused. Eestimaa kuberneri funktsioonid olid võrreldes Venemaa sisekubermangudega piiratud Balti rüütelkondade ja linnade seisuslike privileegidega.
75 946

muudatust